Friday, June 25, 2010

Minek

On juba hiljaks jäänud, sest üks viisa on veel puudu. Kohe, kui kätte saame, hakkame sõitma.

Vaatasin selle pilguga kommipoes, et mida Ukrainasse/Valgevenesse kaasa võtta. Siin tuleb välja ikkagi teatav patriotismitunne, mis avaldub Kalevi suhtes, ehkki Kalev pole enam väga Eesti. Vaatad linna pildiga Laima sokolaadi ja mõtled, et miks pole Kalevil sellist. Kommikarpidel on Eestit, aga Estonia teater pole vast see valik, mida pildina näitaks. Vanalinna pildiga karbis ei meeldi mulle valik.
Mõtlen, et mida turistid ostavad. Lähevad kommipoodi ja ostavad Laima kommikarbi "Legend Vanast Tallinnast". Ja ongi jälle Läti reklaam kaasas.

Thursday, June 17, 2010

Reisipalavik

Artiklis Krimmist oli väga õigesti öeldud, et mida otsime, seda leiame ja selle mõttega plaanin minna reisile kõige positiivsemate ootustega. Artikli autor oli Aleksander Kaasik ja tema jutt selle kohta, et inimesed, kes ei suuda püüda pildile koha ilu ning piirduvad sellepärast nõukaaja ekstreemi pildistamisega, pani muigama. Nojah, eks see meenutas motoreporteri videot, kus pikalt võeti sõna Ukraina miilitsa korrumpeerituse ja peldikupottide paiknemise üle. Sama ka nende raamatus "Musta kulla needus". Motoreporterite näol pole ilmselt tegu loodusehuvilistega, vaid sotsiaalvaldkonda uuriva ajakirjandusega. Kriitilise realismi koolkond. Selliseid peab ka olema. Samas on Kaasiku artiklis Krimmist ainult ilusad ja imeilusad pildid. Uskumatu, et sama koht. Kahtlustan artikli autorit piltide retuseerimises. Aga eks vähem kui kahe nädala pärast näen seda ise.
Ajaloovõhikuna ei teadnud sedagi, et Krimm sai Ukraina alaks alles Nõukogude ajal ja see Venemaa kink kinnitati Jeltsini otsusega.

Praegu püüan teha eeltööd, et väljaselgitada, mida vaadata kohapeal, millele tähelepanu pöörata
Valgevene
Braslav - puhkekodu ja majutus.

Odessa
Enamik kirjutisi leiab, et Odessa on kärarikas ja mõttetult kallis linn. Vaatamisväärsustest on seal Potjomkini trepp, Prantsuse bulvar. Blogis on mainitud ka grifooni, kelle käppa surudes pidi soov täituma, aga ma ei tea, kas ma grifooni tunnen ära, kui teda näen. Igaks juhuks võiks kõigil käppa suruda, kes soovitäitja nägu on. Odessa ooperiteaterDeribassovskaja on kuulus tänav, kus igal sammul on raamatupoed ja restoran Cambrinus, mille kuulsaim klient oli kirjanik Aleksandr Kuprin. Ilfi ja Petrovi kodulinn.

Krimm.
Jevpatooria - odavam kui Jalta, puhkuseks ideaalne, aga kui ma just valesti aru ei saanud, siis teiste kohtade kõrval suhteliselt igav. Jahtsadam. Ujumiskohana ideaalne. 30EEK eliitrand, 8EEK tavaline.
Jevpatooriast Simferoopolisse käib buss 1,5 tunniga.
Simferoopol - teede sõlmpunkt. Simferoopolist saab Jaltasse trolliga. 90km trolliliin on maailma pikim.
Bahtšõsarai - huvitav linn sisemaal. Simferoopolist viib sinna sirge ja kaardi järgi lai tee. Koobaslinn Tšufut-Kale, Beš-Koši mägi ja huvitavad maastikuvaated. Kui meri ära tüütab, siis tõenäoliselt parim valik.
Sevastopol - Ilmselt on sinna linna tõmmet mul kõige vähem, kuna see nimi seostub mulle lahingute ja sõjaga. Ühesõnaga kõik sõjaga seostuv jätab mind siiralt külmaks. Linnas on Amandus Adamsoni Hukkunud laevade monument. Enamik vaatamisväärsusi kirjanduse järgi ongi seotud sõjaga. Samas peaks seal olema ka Kreeka teatri varemed.
Jalta - Jaltas on veebikaamera http://www.yalta-info.com/web-kamera-yalty/
Jaltas ööbida ei soovitata ja ei lugenud välja, et Jaltasse üldse vaja minna oleks. Jalta kaart: http://www.yalta.com.ua/y_guide_m_i0.html
Ai Todori neemel on kohustuslik vaatamisväärsus Pääsupesa. Ma ei saanudki materjalidest teada, kas Ai Todori neem jääb Jaltasse või Jaltast väljapoole. Igal juhul Alupka poole ja sealt on imeilus vaade Ai Petri mäele (huvitav, mida tähendab sõnake "Ai"?)
Gurzufi - soovitatakse öömajaks. Jutu järgi ilus mägine linnake, natuke Jaltast ida poole. Kirjelduste järgi väga lõdvestav kohake, kus inimese kogunevad, et vabaõhubaaris Tarelka nina täis tõmmata. Gurzufi asub Karumäe kõrval.
Feodosija (Feodosiia) - vanim linn.
Aleksander Grini ja Aivazovski elupaik. Läheduses purilennuväli. Kindlust ei soovitata vaadata, sest Sudaki Genova linnus on paremini säilinud. Muuseumid avatud 8-17-ni
Veebikaamera näitab reaalajas randa http://www.feo.ru/cam/cam.htm
Sudak - Krimmi kõige kuivem paik. Ainus Krimmi musta värvi radioaktiivse liivaga rand. Liiva kasutatakse liigesevaevuste raviks, aga ei soovitata südamehaigetele. Sudakis on hästi säilinud Genova kindlus 30ha hooviga, kus korraldatakse sõjamänge ja kus on võimalik telkida.
Linnas on kaks mäge.

Moldova
Transistria - väikeriik Moldova-Ukraina vahel, millesse sisenemine tähendab piiriületust ja mis kuulub Tunnustamata Riikide Ühendusse. Väga pretensioonikas nimi ja võtab kõigil võimalikel tunnustada tahtjatel kohe relvad käest ära.
Milestii Mici wine cellar - maailma suurim veinikelder. Asi, mille pärast Motoreporterite kallal noriks, on see, et nad panevad paberile oma emotsioone, aga ei mahu fakte, aadresse, nimesid. Õnneks polnud veinikeldri nime otsing internetist raske. Samas oleks ka tahtnud selle veinitalu nime, kus nad peatusid.
Chisinau-st asub 3 suurt veinikeldrit erinevates suundades. Kõik 20 km raadiuses.
Milestii Mici, Cricova, Cojusna
http://www.maplandia.com/moldova/chisinau/milestii-mici/
http://www.maplandia.com/moldova/chisinau/cricova/
http://www.maplandia.com/moldova/chisinau/cojusna/

Materjalid
Krimm
http://blog.gomaailm.ee/inimesed-ja-kultuurid/magisest-krimmist-kuldsele-musta-mere-rannaliivale#more-449

Odessa, Kiiev
http://jaanuspiirsalu.blogspot.com/2010/01/varvikas-odessas-ja-rahvuslikus-laane.html
http://soekoht.blogspot.com/2009/06/odessast-odessasse-ja-edasi.html
http://www.reisijutud.com/node/1303
http://thelareisid.blogspot.com/2009/05/jeeh-odessa.html

Valgevene (sellest blogist ei saanud sotti, kuidas need peatükid järjestatud on)
http://autoblogi.blogspot.com/2009/05/222-peatukk-tallinn-torva-daugavpils.html
http://autoblogi.blogspot.com/2008/05/163peatkk-tallinn-trva-daugavpils-minsk.html
http://autoblogi.blogspot.com/2009_05_01_archive.html

Moldova
http://minumoldova.blogspot.com/
http://peavalumoldova.blogspot.com/
http://trip.ee/node/40497

Thursday, June 3, 2010

Dokumenteerimata päevad

Vahel tahaks väga kirjutada, sest tundub, et on nii palju öelda. Aga kui pole blogi käepärast, siis hetk läheb mööda ja isegi, kui tagantjärele tahad mõtted kirja panna, ei tundu nendes enam seda sisu.

Või on pigem sedasi, et vaatad mingit filmi. Näiteks "Minu mustikakarva ööd" ja pärast seda tundub kuidagi, et tegelikult ka need mõtted polnud olulised. Ilusad ja läikivad ehk, aga mitte päris elu.
Ei vaadanud seda filmi esmakordselt, aga ta jättis veel parema mulje, kui esimesel korral. Kui nüüd loen Marianne Kõrveri arvustust, et ilus aga igav, siis kehitan õlgu. Lummav, kaasahaarav, kaasatundma, imetlema ja igatsema panev. Järsk avastus, et tarbimisralli ja paberist seadusekuhjade taga on tõeline elu. Kusjuures see elu tundub mulle tõelisem kui kogu see ümbritsev Matrix. Oot, kohe see laguneb ning see, mida ma teadsin ammu olemas olevat, koorub välja.