Eesti Laul 2012 ehk maitse üle ei vaielda

Esimesest voorust oli ainuke lugu, mis kõrvu jäi, Milky Whip'ilt. Huvitav nootide lahknevus saate ja vokaali vahel jäi kõrvu. Nojaa... hiljem leidsin siiski, et see lahknevus polnud tahtlik, sest vähemalt demovideos laulsid nad samasse nooti, mis oli saade. Ja tegelikult demovideo oli parem. Niisiis õige noodi laulmine on parem. Aga mina peaksin tõsiselt oma muusikalist maitset ravima, kui must laulmine on see, mis mulle lahe tundub.

Täna kuulasin seda Tenfold Rabbit'it. Laul oli hea ja solist tundus väga andekas, olgugi, et porgandihääle tegemine pole minu maitse. Otsisin natuke internetist ja leidsin, et tegelikult on solistil väga ilus madal tämber ning et ülejäänud lood meeldisid mulle rohkem - tõeliselt multiandekas ja laia hääleulatusega. Pagan seda teab, miks peetakse lahedaks, kui meeshääl piiksub. Igal juhul poleks mul midagi selle vastu, kui laul edasi saaks. Kahju, et nad ei oska eesti keeles laulda. Või eesti keeles pole võimalik rokkmuusikat teha?
Üks youtube video ja mõned lingid veel siis

http://www.youtube.com/watch?v=Azacykwsfmk
http://www.youtube.com/watch?v=5K2EWaqpZU4
http://www.youtube.com/watch?v=zEdozb3x148

Orelipoiss edastab sotsiaalset sõnumit ja tundsin ennast täiesti lõbustatult esitust vaadates. Vot muusika ei ole minu maitse ja vist ei hakkagi meeldima. Ehkki selle aasta lool on rohkem lootust, kui möödunud aastasel. Lenna laul oli kena, aga ei jätnud sama head muljet nagu eelmise aasta Rapunzel. Samas eesti keel kõlab tema suus tõeliselt ilusasti.

ACTA ja Ansip

Eks need kired ACTA ümber ole pisut ülepingutatud. Samas on ACTA väljamõtlejatel ka mingid silmaklapid, et nad ei näe, et see pole nii lahendatav. Kas poleks lihtsam, kui piraatlusega kaotavad inimesed mõtleksid üle ja ümber, mis eelised ikkagi internetil ja laial levikul on?
Võib olla saaksid nad teha täiesti oma ja seadusliku lehe, kust on võimalik kõiki tooteid soovijatel tasuta alla laadida? Selline leht oleks hea reklaami ja klikikanal ja nad konkureeriksid sellega piraatkauba ülespanejatega. Teine võimalus, et see, mis internetikasutajale on tasuta, ei pea tingimata olema nende poolt tasuta ära antud. Mingid kokkulepped interneti teenust pakkuvate firmadega peaks olema ometi võimalikud? Täpset lahendust küll ei tea, aga usun, et interneti teenusepakkujad ja autorid/produtsendid suudaksid teha koostöös mingi lahenduse, mis on mõlemale soodus ja mida kasutades internetikasutaja ei saagi teada, et kaudselt maksab ta kulud.
Piraatlust ei peata, aga vaba kanalit on alati võimalik kuidagi enda kasuks pöörata.

Teine teema, mis mind mõtlema pani, on meie peaminister. Selline tunne, et meedia on läinud Ansipiga sõjajalale. Küsimus polegi niivõrd selles, mis Ansip ütleb või teeb, vaid selles, kui tigedalt on meedia seda edastama hakanud. Eks see repliik, mida praegusajal enim meie peaministrile süüks pannakse, on Õhtulehe vastane. Kas tõesti see pani relvile? Kuulasin Keskpäevatunnist Hõbemäe arvamust, et Ansip käitub arrogantselt ja et ta on muutunud. Ise seda ei arva. Arvan, et meedia suhtumine on muutunud ja Neljas võim on see, kes on tõeliselt Eestis võimul. Või ma eksin ja asi on hoopis selles, et lõpuks ometi hakkas ajakirjandus uskuma, et Ansipi vastased netikommentaatorid on mainstream suund ning nende toetust tuleb taotleda? Kõige šokeerivam oli tänane Ekspress, kus kirjutati Ansipi minevikust sellises võtmes, et temast positiivset muljet ei jäänud. Otsekui oleks tänane käitumine jätnud jälje ka minevikule. Huvitav, kas ajakirjanikud on ajakirjanduse poolt mõjutatud?

Aga teema "ACTA ja Ansip" juurde tagasi pöördudes tahaks kõigile öelda, et demokraatia ei tähenda ainult seda, et enamuse huvid on ülimuslikud. See tähendab veel seda, et igal on õigus oma seisukohta välja öelda ja kaitsta. Ja kuigi Ansip on ACTA pooldaja, siis ka tal peab olema õigus välja öelda seisukohta, mis mulle ei meeldi

Monoloogid

Film monoloogides, mille keskseks teemaks on Lennard Meri. Alguses mõtlesin, et on segi aetud ja näidatakse mingit teist filmi, sest milleks need itaaliakeelsed tekstid. Tähelepanelikult vaadates jõudsin järeldusele, et see peab olema "Päikeselinn". Lapsepõlves jättis raamat "Campanellast" mulle kustumatu mälestuse ja üht-teist riigikorrast, eriti päikese kõige keskmeks seadmist, ma mäletasin. Huvitav, kas Eestit võrreldakse Päikeselinnaga või pigem unistust paremast Eestist?
Vast kõige rohkem puudutas mind see filmis möödaminnes visatud lause, et eestlasi on nii palju hävinud ja need allesjäänud ei ole see kõige parem tõug. Ja liigutavalt mõjus lause, et Lennard Meri ei võrrelnud Eestit teiste maadega. Tema jaoks vast Eesti oli kõiksus või midagi sellist.

Internetist leidsin, et Campanella "Päikeselinn" on ilmunud 2005 aasta LR-is eesti keeles