Thursday, March 29, 2012

Foorum

Vaatasin praegu korduses eilset Foorumit. Mis torkas silma, see oli Pakosta ründav kõneviis ja teiste jutule vahele rääkimine. Tema jutule ei seganud keegi vahele. Pakosta on alati mulle sümpaatsena tundunud, aga Foorumi laadsed debatid tekitavad tahtmise kehtestada poliitikutele reegel, et nad peavad alati teisel arvamusel oleva inimese suhtes lugupidavad olema. Kui miski muu ei aita, siis peaks kehtestama teise suhtes kõneviisi "Teie kõrgeausus".
Poliitikud ei peaks ju ometi omavahel tülis olema. Nad peaksid rahulikult teiste ideid kaaluma ja konsensuse leidma. Praegu tundsin lausa seljanahaga, kuidas Pakosta repliigid teises inimeses solvumise tekitasid. Mis kokkuleppeid saaks olla, kui inimesed on üksteise peale solvunud?

Saatejuhil oli õigus - kõik räägivad ja keegi ei kuula teist.

Wednesday, March 21, 2012

Tallinna ühistransport 2013

Tallinlasena peaks nagu hääletama minema, aga kuna on öeldud, et hääletajate arvust ei sõltu midagi, siis minust ilmselt ka ei sõltu midagi. Mind huvitab rohkem, mis selle küsitluse JAH-ist ja EI-st sõltub.

Kes meist ei tahaks tasuta lõunaid, aga ma kardan, et see päriselt tasuta ei ole. Jutt, mida ma täna lehest lugesin, tekitab rohkem küsimusi, kui vastab nendele. Kui 5 miljonit EUR on võimalik kokku hoida ühistranspordiettevõtete ühendamisest (mida iganes see ka tähendaks), siis miks seda siiani pole tehtud? Raha vedeleb lihtsalt maas või? Ja mis tähenda 7,4 miljonit veevärgilt? Mis veevärgilt?
Rohkem usun seda, et loodetakse rohkem inimesi linna sisseregistreerida, et tulumaksubaasi suurendada. Samas on see esiteks väga näotu võte - oleks naljakas, kui ühe maakonna eestlane tahab teise maakonna eestlasele "ära teha".  Teiseks ei usu, et selles see 14 miljonit kokku saadakse.
Niisiis kas Tallinn tahab võlgu võtta? Või hoiab teede parandamise pealt kokku? Pallasti tänava üks pool on nüüd korras, aga see jupp, mis läheb Valge tänava poole, on auklikum kui kunagi varem.

Hull oleks muidugi, kui inimesed tõesti hakkaksidki kõik ühistransporti kasutama. Siis oleks tarvis veel sõidukeid juurde osta. Rääkimata parklatasudest, mis ka jäävad siis linnal saamata.

Niisiis minna hääletusele ja vastata, et "MA EI TEA". Sõltub sellest, kust see raha võetakse.
Või ei plaanitagi seda teoks teha? Võib olla peaksime rõõmsad olema, kui tasuta ühistransporti ei tule ja maksumaksja pääseb ainult selle küsitluse hinnaga?

Monday, March 19, 2012

Peter Høeg "Elevanditalitajate lapsed"

Keset Võimaluste merd asub Taani kõige maalilisem saar, mille nimi on Finø ja mida kutsutakse Taani Gran Canariaks. Saar jääb geograafiliselt üsna Rootsi lähikonda. Põhiliseks tegevusalaks on seal kalastamine ja turism.
Saarel on perekond, kelle perekonnanimi nii üllatav kui see ka ei oleks, on samuti Finø. Ekstsentrilisel ja silmatorkava välimusega paaril on 3 nutikat last, kes on arukad ning südamlikud hoolimata sellest, et nende vanematel oleks aasta saamatuma lapsevanema nimele kandideerides tõsiseid eeldusi. Parimatel päevadel on pilt peaaegu idülliline. Kirikuõpetajast isa kokkab õhinaga ja ema töötab mingi järjekordse leiutise kallal. Enamuse ajast püüab see paar taltsutada oma sisemisi elevante, et nood lendu ei pääseks. Õnneks on neil terve mõistusega lapsed, kes valvavad nende järjel ning katsuvad süütuid elevantide teelt eemale hoida.
Antud loos on lapsed järjekordse vanematehäire ees - vanemad on kadunud, lapsed pannakse turvalisuse huvides narkomaanide võõrutusravilasse Suurel Mäel. Kohaliku seltskonna vastu poleks lastel midagi, aga mure vanemate pärast sunnib neid põgenema ja tõelise spioonitöö ette võtma. Laste juhiks on keskmine laps, 16 aastane tüdruk nimega Tilde, kes on olemuselt tippadvokaadi, diplomaadi ja strateegi ristsugutis ning suudab kõigele lisaks hüpnotiseerida ära kõik inimesed, kes temaga kokku puutuvad. Tilde juhib ühte ebatavalist telefoniseksiäri ja temas peitub moralist ning maailmaparandaja.
Tilde on ka see, kes defineerib ukse mõiste: on olemas uks, mis avaneb siis, kui inimene on täiuslikult õnnelik. Nii õnnelik, et järsku kõik minevik ja tulevik kaovad ja järsku näeb nüüd ja täna selles hetkes kõike väga selgelt. Intuitsioon on ukse paotumise tunnus. Uks võib avaneda ka siis, kui on juhtumas midagi möödapääsmatut ning lõplikku.
Võib olla ma ei suutnud definitsiooni nii õigesti ja täpselt välja tuua, sest mina pole tundnud ukse avanemist.

Kui raamatu esimene pool meeldis mulle väga, siis lõpp läks minu jaoks veidi liiga kirjuks ja jaburaks. Peter Høeg sobib minu meelest paremini igat liiki emotsionaalselt huvitavaid mõtteid ja teooriaid kirjeldama, kui spiooni- või kelmiromaani kirjutama, aga see on ehk ainult minu arvamus. Olen küll tema kõiki (?) eestikeeles ilmunud raamatuid lugenud ja kuigi "Preili Smilla lumetaju" ja "Vaikne tüdruk" meeldivad, siis lemmikuks jääb endiselt "Piiri peal"

Thursday, March 15, 2012

Diskussioon

Vaadates tänases "Kolmeraudses" Eiki Nestori ja Valdo Randpere väitlust, mõtlesin, et olen sattunud huumorinurka. Kui poliitikute omavaheline suhtlemine nii raske on, siis väärivad kõik poliitikud oma palka.
Kui ma nüüd õigesti aru sain Eiki Nestori küsimusest, siis ta tahtis lihtsalt teada, et miks seda raha riigikassasse peab koguma töötuskindlustuse nime all, kui seda töötuskindlustuseks ei kasutata. Võiks ju meie valitsus vähendada töötuskindlustusmaksu ja kehtestada uus maks nimega "masumaks".
Väga võimalik, et ma ei saanud küsimusest õigesti aru, nagu tundus, et Randpere sai täiesti teisiti aru. Aga väga oleks soovinud, et Randpere oleks sellele küsimusele vastanud.
Aga poliitikud tuleks saata kooli väitlust õppima

Sunday, March 11, 2012

S.J.Watson "Ei. Tohi. Magama. Jääda."

"Ei tohi magama jääda" on raamat 47 aastasest naisest, kes igal õhtul magama minnes kaotab kõik oma mälestused ja hommikul hakkab neid jälle taastama. Võib olla ka minu mälu teeb trikke, aga mulle tundub, et Murdoch kirjutas raamatus "Kell" sarnasest juhtumist, aga vist kadusid ainult emotsioonid. Kui tolles raamatus tundus selline mälu kaotus isegi positiivsena, et iga päev on võimalik uusi elamusi saada, siis siin on inimese elu täielik põrgu. Alates hommikusest ehmatusest, et oled vägivaldsest valesse stseeni kistud, vales kohas ja kehas, vale inimese kõrval, ja edasine süüdlaslikult püüdlik teesklus. Naine hakkab pidama psühhiaatri soovitusel, oma mehe eest varjates, päevikut, mis aga toob esile valesid ja vastuolusid ning raamat muutub kriminulliks. Kaane tagakülje lugemise järel kahjuks üsnagi äraarvatav lõpp.

Raamatule ma sama kalki hinnangut ei anna. On üsna huvitav lugeda naise päeviku järjekordset hommikut. Korra mõtlesin, et selline detektiivitöö ja salatsemine nõuab püsivust. Siis mõtlesin, et püsivusest saab rääkida siis, kui pead igapäevaselt pingutama. Kui iga päev ongi see ainuke päev, mida mäletad, siis me ei saa ju rääkida püsivusest. Rutiin puudub

Wednesday, March 7, 2012

Haritud Eesti

Mõtlen õpetajate palgatõusudest ja sellest, et Ansip ütles - ei, võlgu me ei võta ja laste arvelt ei ela.
Aga miks üldse küsimus läks võlguvõtmisele? Oletame, et meie SKP tõuseb, keskmine tõuseb, kõigi palgad tõusevad. Ka siis jääb õpetajate palganumber alla keskmist, kui kõik asjad võrdses proportsioonis tõusevad. Pole isegi tähtis, kas meie riik on rikas ja keskmine väga hea palk, aga number annab signaali, et Sa oled keskmisest vähem väärtustatud.
Tegin statistikameti lehel huvi pärast päringu. Aastad olid näha alates 2000-ndast. Kogu aeg olid haridussektori keskmine palk 85%-89% keskmisest. Niisiis, lugupeetud peaminister, küsimus pole mitte võlgu võtmises, vaid vales planeerimises ning vales prioriteetide hindamises. Ei ole mina seda eelarvet näinud, et teada, kust kokku hoida, aga oleks ometi uhke olla riik, kus Haridus on parimas mõttes väärtustatud. Kas pole?
Eriliselt räigelt mõjusid ühe netikommentaatori sõnad, et mis need õpetajad virisevad - parklad ju uhkeid autosid täis. Kas poleks kurioosne, kui sama netikommentaatori lapsi õpetav õpetaja, inimene, kes peaks olema autoriteet, käiks pärast tööd supiköögi sabas? Aga suhtumine kohati tundub sinnakanti, et mõned saavad miinimumpalka, miks õpetajaid ei võiks. Arstide õigust kõrgemale palgale peetakse kuidagi loomulikumaks ja see näitab, et õpetajaameti madal maine on JUBA TÄNA teadvuses sees.

Keegi levitas mingit Soome palganumbrite linki. Seal tundusid õpetajate miinimumpalgad algavat 2600-st. See on vist Soome keskmisest madalam? Järsku ongi levinud praktika, et tänapäevane maailm ei väärtusta haridust? Aga kust tulevad nii kõrged tasud igat liiki koolitustele ja kursustele?
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/02Aastastatistika.asp

Friday, March 2, 2012

Viktor Pelevin "Libalooma Püha Raamat"

Venemaal elas 1200 aastane libarebane A Huli, kes teenis leiba prostitutsiooniga. Prostitutsioon polnud mitte just väga tavapärane, vaid... kuidas ta seda kutsuski. Tegelikkuse transformeerimine? Libarebane tekitab kliendile sabaga illusiooni parimast oodatud seksist ise sealjuures füüsiliselt enda keha mängu panemata. Erinevate Venemaa ametimeeste käest kätte (või mõttest mõttesse?) liikudes juhtus meie libarebane kokku teise libaloomaga - libahundi Aleksander Serõi-ga - kellesse ta juhtumisi armus. Nagu tavaliselt kõigis muinasjuttudes on ka sedapuhku suudlusel võlujõud ning suudlus muutis halli majesteetliku hundi mustaks krantsiks.
Taustast veel niipalju, et A Huli pidas lugu Nabokovist ning Berkeley-st. Libarebane ei olnud just parimal arvamusel inimese ajuehitusest, aga mõnda neist suutis ta aktsepteerida. Mõlemad libaloomad on huvitatud legendist, mis rääkis Ülilibaloomast. Kuigi kumbki täpselt ei teadnud, mis on Ülilibaloom, siis mõlemad tahtsid see olla ning uskusidki, et nad on selle seisundi saavutanud.
Hundi-rebase armulugu lõppes, kui konservatiivne Aleksander sai teada oma kallima tõelise vanuse. Hoolimata enda väiksest kiiksust ei suutnud ta taluda mõtet gerontofiiliast.

http://loterii.blogspot.com/2011/09/viktor-pelevin-libalooma-puha-raamat.html
http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=78839