Muriel Barbery "Siili elegants"

"Siili elegants", mis teatud Eesti maakondades liigub hinnatud defitsiidina, on Tallinna Keskraamatukogust üsna lihtsalt kättesaadav. Enne soovitust ei osanud seda otsidagi. Mõeldes sellele, kui palju väärtuslikku kirjandust jääb maailmas lugemata, võiks siiski olla mingi raamat, mis on kohustuslik kõigile maailma haritud inimestele ja mille järgi intelligendid sarnaselt vabamüürlastele üksteist ära tunnevad. Ei ole isegi salajast käepigistust tarviski. Piisab, kui tead peast sõna-sõnalt "Anna Kareninat" ja Sul on peenelt viitava nimega kassid... noh, ilmselt piisaks ka kuldkalakestest.

Hoolimata raamatu igavast kaanekirjeldusest on romaan huviga loetav. Sisust lähemalt. 

Majahoidja Renee on snoob, kes suurema osa oma energiast kulutab sellele, et teeselda majahoidjat. Ülejäänud vaba aeg kulub filosoofiale, süvamuusikale, kokakunstile ja maalikunstile. Kujutlusvõimeta inimesena usub Renee, et majahoidja peab olema lohmakas harimatu naine, kes jumaldab hapukapsast, telekat ja koledat kassi. Selle eelarvamuse ohvriks langeb tema kass Leo, kellele Renee söödab sisse igasugu jõledust.

Ühes sama maja korteris elab teine snoob. Tegu on 12 aastase tüdrukuga, kes põeb keskmisest raskemat puberteeti ning mõtleb enesetapule. Paloma põlgab oma õde ja vanemaid ning peab neid rumalateks. Oma varaküpsed mõtted kirjutab ta päevikutesse. Huvitav on see, et kuigi Paloma peab enamikku inimkonnast mõttetuteks tegelastest, kelle elu on ettemääratud, usub ta siiski, et elus ainsad oluliselt asjad on ühiskond ja looming (kunst). Selles peitub teatav vastuolu, sest ise oleksin arvanud, et inimestes pettunud inimene pöördub teaduse ja universumi uurimisele. Või vähemalt õpib mööblit restaureerima.

Mõlemad on suutnud ennast varjata ning keegi ei tea majahoidja veidratest harjumust ega Paloma suitsiidiplaanidest, kui järsku tekib kriis. Majja, kus on kümneid aastaid elanud samad perekonnad, kolib uus inimene. Uus elanik on rikas jaapanlane, kes erinevalt rikastest tõusikutest tunneb Renees ära sugulashinge ning selle tulemusena tekkivad nende vahele tunded.

On selge, et autor on olnud hädas raamatu lõpetamisega ja seetõttu laseb ta Renee'l lõpus lihtsalt surma saada. Täiesti mõeldamatu ja läila oleks lõpus rikka jaapanlase abielu majahoidjaga. 

http://rameshwar.wordpress.com/2013/02/17/siili-elegants-2006/

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15632:kaeibetoed-me-vennad-oed&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3406

Terviseprobleemid ja tervise tuunimine

Terviseprobleemid on need asjad, mis tabavad ootamatult ja sel momendil, kui oled hakanud pidama normaalseks võimalust, et poolesaja aasta vanuseks saamist tähistad Everestil.
Kindlasti pole terviseprobleemid midagi nii lihtlabast, mida pead vanuse saabumisega normaalseks ja mille põhjuse iga arst läbi hammustaks. Pärast 10 aastase röntgenikiirguse normi korraga manustamist saad teada, et Sa oled absoluutselt terve - ei tea, millest selline pearinglus, peauimasus, valgustundlikkus jms.
Asja juures on see hea külg, et selle peale veedab inimene oluliselt rohkem aega internetis kirjutisi lugedes, millele varem poleks tähelepanu pööranud. Tõelise skeptikuna kahtlen ma alternatiivmeditsiinis, aga samamoodi kahtlen ka tavameditsiinis. Niisiis pean tegelikult mõlemate toimimist võimalikuks. Kui alguses tahtsin leevendust oma hädadele, siis kirjutised panid mõtlema, et järsku peaks täiesti eluviise muutuma.
Üks kõige huvitavam lehekülg on kindlasti http://web.zone.ee/silicium/

Kui ma esimest korda lugesin kirjutist, et inimene ei tohiks sügavalt hingata ja et inimesele on vaja eelkõige süsihappegaasi, siis liigitasin selle ilma süvenemata juraks. Hiljem lugesin selle siiski korra üle, et selgitada endale, millest jutt käib. Tegu on kellegi dr. Buteiko teooriaga sellest, et CO2 on hädavajalik inimorganismile selleks, et avada kapilaarid hapnikule. Kuna süsihappegaasil on 25x suurem difusioonikiirus kui hapnikul, siis organism kaotab seda tohutu kiirusega ja tervise saladus on hoida süsihappegaasi kogus organismis vajalikul tasemel. Sellest ka joogide harjutustes need pikad hinge kinni hoidmised. Dr Buteiko arvas, et joogid peavad sõna "brana" all silmas just nimelt süsihappegaasi, mis ei tundugi (arvestades tõesti neid hingamisharjutusi) nii uskumatu teooria.

Teine mulle uuena tulnud jutt oli nn. BodyFlexist, mis annab hea figuuri igale naisele. Grupp teadlasi eesotsas doktor Arthur Guytoniga tegid üritasid sportlasel suurendada koormust, et panna lümfisüsteem puhastuma. Mingi ponnistus ei andnud tulemust. Lõpuks istus sportlane ja hingas diafragmaga ning bingo - lümfisüsteem hakkas tööle. Sellest eksperimendist sai innustust ameeriklanna Greer Childer, kes lõi uue treeningvõimlemise nimega BodyFlex, mis põhineb diafragmahingamisel.

Mind eriliselt huvitanud teema oli silmade ravist  (teema silmadest on artiklis pärast tervislike bakterite ja seente kirjeldust) ja dr. Bates'i teooriast selle kohta, et silmade parandamiseks piisab lõdvestusharjutustest. Eriliselt köitev oli autori väide, et noorpõlve -5,5 ja 70+ aastate +4,75 silmanägemine sai harjutustega täiesti korda. Ma muidugi ei tea, kui vana on artikli autor ja kui kaua see parandamine aega võttis, aga lootsin, et asi võiks minna kähku. Umbes nii, et aastaga olen lühinägelikkusest vaba. Internetist edulugusid otsides tabas mind siiski pettumus. Inimestel, kes oli selle tõeliselt südameasjaks võtnud paranes nägemine kahe aastaga ainult -1 võrra. Tundes ennast, kes ma kindlasti pole püsiv, ei tea, kas on mõtet proovidagi. Praegu, käes värske arstlik arvamus mu silmade kohta, -6 ja -5,5, mõtlen, et võiks katsetada. Lisan mõned lingid teema kohta
http://prillidestpriiks.weebly.com/silmaharjutused.html
http://prillidestpriiks.blogspot.com/
http://mark825.wordpress.com/
Boonusena teema juures on see, et väidetavasti stereogrammide vaatamine parandab silmi... hmmm... mitte ei riku. Kuigi ma ise oleksin arvanud, et pingutus rikub. Aga jään sedapuhku internetti uskuma, sest meeldiv on uskuda. Õppisin just stereogramme vaatama ja siin on üks kena valik
3D pildid

Kuidas 3D pilte vaadata

Tervise teemadel otsides leidsin hulga saite toortoitumise ja lausa ilma tahke toiduta elu kohta. Olen viimasel ajal hakanud uskuma nii seda, et taimtoitlus võib olla tervisele parem kui loomalihast toitumine. Eriti kui seda õigesti teha. Mis ikka päriselt sellest ekstreemsusest tagasi hoiab, on pea igas blogis olev kirjeldus selle kohta, kuidas pärast ranget taimetoidurezhiimi korra patustades tervis käest ära läks ja mõtlen, et võib olla tõesti toortoitlus puhastab organismi, aga kui ta nõrgestab seda sedavõrd, et organism ei kohane enam tavaliste mürkidega, siis mina seda pidada ei suuda.

Veel üks huvitav leht selle kohta, kuidas arstid ravivad valesti inimesi. Tõlgitud artikli "Surnud arstid ei valeta" autor on dr. Joel Wallace, kes kritiseerib arste eelkõige sellepärast, et nad alahindavad vitamiinide tähtust. Teisalt sellepärast, et inimeste ravijad ei kasuta üldtunnustatud teadmisi, mida iga loomaarst teab.

---------------------
Pöördusin lõpuks oma pearingluse probleemiga mingi venelaste leiutatud arvutianalüüsi poole, mida kutsutakse bioresonants kompuuteruuringuks. Tegu on samuti alternatiivse meditsiiniga ilmselt. Uuring seisneb selles, et pannakse kõrvaklapid pähe ja saadetakse kajameetodil mingeid helisid, millele programm ootab organismi vastust ja vastus kaardistatakse arvutiprogrammis. Kui kliinik.ee lehel küsiti selle kohta, siis arst vastas ettevaatlikult, et ta ei usu meetoditesse, mis ühe korraga annavad vastuse inimese tervistliku seisundi kohta. Selline vastus siis.
Minu kohta ütles see uuring, et mul on mingit liiki kaelavigastus toimunud, veidi nihkes on süsteem ja ajuverevarustus häiritud. Iseenesest täiesti usutavalt kõlav jutt. Kui mul kaelavalud vähemaks jäid, kadus ka pearinglus.

Nüüd sai kirjutatud alternatiivmeditsiinist ühte ja teist. Ei oska minu teadmistega inimene hinnata, kus on tõde ning alati huvitab, kui keegi teadja teemat kinnitaks või ümber lükkaks. Vaatasin isegi skeptik.ee lehele, aga pidin pettumusega tõdema nagu üks seal viimatikirjutanu, et dialoogi ja diskussiooni seal küll ei ole. Ma võib olla teen ülekohut, aga mina neid inimesi küll skeptikuteks poleks pidanud. Leidisin sealt sügavalt religioosseid inimesi, kelle jaoks oleks teaduses kahtlemine võrdunud ilmselt pühaduseteotusega. Otse loomulikult teadsid kõik seal, et bioresonantsuuring on jama, aga miks on jama, seda keegi ei seletanud (kuna see on iseenesestmõistagiselgevärk)
Mis teeb aga teadusest teaduse ja peavoolu teaduse? Eksperimendi avaldamine mingis tunnustatud teadusajakirjas?

Pea mul enam ei ringle, aga päriselt terveks ei saa ennast tunnistada. Niisiis jätkan otsinguid. Äkki kusagil keegi teab, mis mul viga on. Aga vahepeal käin siiski veel korra esmaspäeval perearstil ja kuulan, mida meditsiin ütleb

Jonas Jonasson "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus"

Raamatut sissejuhatav lõik ütleb:
Keegi ei osanud publikut paremini köita kui tare seina ääres pingil lugusid vestev kergelt kössis ja kepile toetuv vanaisa, tubakas huule all.
"Jah, aga.. on see kõik tõsi?" küsisime meie, jutustusest pahviks löödud lapselapsed.
"Seda, kes ainult tõtt räägib, pole mõtet kuulatagi," vastas vanaisa.

Allan Karlsson on ääretult optimistlik ja ellu muretult suhtuv vanahärra, kes ei lase ennast liigselt riivata maailma reeglitest. Hoolimata sellest, et ta ei taha midagi teada poliitikast ja religioonist, on ta üks 20 sajandi kõige mõjukamaid mehi.
Ootan huviga ajalooraamatute uut ümberkirjutamise lainet.


Kas ma olen ainus, kellele see stiil Paasilinnat meenutab?

Savisaare raamat kuulutatakse kehtetuks?

Seoses Läti Vabariigi Alüksne piirkonna avaldusega palume kuulutada Savisaare raamat kehtetuks.

Allikaviide:
http://www.tallinnapostimees.ee/1117914/latlased-suudistavad-savisaart-valetamises/

----------------------------------------------------------------------------
Antud kirjutises on kasutatud tänapäeva ajakirjanduses levinud võtet (küsimärk lause lõpus), millega kaotatakse vastutus kaheldava tõeväärtusega info levitamise eest

Pratchett & Baxter "Pikkmaa"

Pratchett on autor, kelle stiili ma imetlen ja kelle Kettamaailma lood on mind ära tüüdanud. Baxteri "Ajalaevad" seevastu on kõige huvitavam edasiarendus Wells'i "Ajamasinale", mida võib ette kujutada.

Aastal 2015 lekib internetti sammuri ehitamise skeem. Kuna joonis on piisavalt lihtne, et iga laps saaks sellega hakkama, siis just lapsed ongi masina esimesed katsetajad ja sattuvad paralleelmaailma, kust välja tulemiseks (hoolimata selgele juhendile), puuduvad neil oskused ja kaine mõtlemine. Üks lastest on teistsugune ja toob nagu vilepillimängija rotipüüdja loost lapsed sealt välja. See ongi Pikkmaa (multiversumi) avastamise ajalugu.
Maaga paralleelseid maailmu on lõpmatu hulk ning nende geograafia sarnaneb nn. Null-Maa omale. Asustust on nendest vähestes, samuti ohtlikke loomi ja nii on saanud inimesed enda kasutusele kujuteldamatu hulga maad ja maavarasid. Väike piirang maailmade vahel liikumiseks siiski on - raud on see metall, mida ei saa ühest maailmast teise viia ning ilmneb vähemus, kes ei suuda paralleelmaailma minna. Seevastu on aga inimeste hulgas loomulikud astujad, kes ei vaja masinat, et ennast teise maailma toimetada.

Allpool on sammuri ehitamise juhend


Sammuri toiteallikaks on kartul ja peal asuv lüli on kolmepositsiooniline. LÄÄS-VÄLJAS-IDA. Kui LÄÄS on sisse lülitatud, siis saab astuda. Nii kutsutaksegi neid paralleelmaailmasid selle järgi, mitu sammu läände tuleb astuda - Lääs 1, Lääs 2 jne. Sammuri ehitamise juures on huvitav see, et ükski seade ei tööta enne, kui inimene on ise selle kokku pannud või vähemalt ise selle ehitamise lõpetanud. Niisiis ei maksa sammurit poest otsida.

Kas äkki rikkaks saanud inimkond oskab kingitust kasutada või suudab kõik kuninglikult kihva keerata?

Aga maailm on täis imesid. Huvitav tegelaskuju on Lobsang, masin, kes väidab, et ta on surnud tiibetlase reinkarnatsioon. Meist hulk maailmu läänes elab ühel planeedil olevus, kes kutsub ennast Ainsuse Esimeseks Isikuks (miskipärast meenutas see mulle Clarke "Linn ja tähed" olevust Shalmiranest). Ja haldjateks kutsutud olendite paljunemine oli samuti muljetavaldav. Kuna haldjalapsed olid liiga suure peaga, siis sai see loomulikul sünnitamisel takistuseks. Laps sünnimomendil lihtsalt ASTUS kõrvalmaailma vältides nii ema vigastamist.

The Long Earth: Multiverse Physics

Lisan lingi ulmebaasi
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=81553

Edgar Savisaar "Tõde Eestist"

Tunnistan, et raamatut ma läbi ei lugenud. Lehitsesin seda raamatupoes ja jätsin selle sinna. Rohkem kui raamat, meeldis mulle Priit Kutseri blogiartikli lõpulause. Tsiteerin: "Hetked selle raamatuga möödusid märkamatult. Pärast viimase lehekülje lugemist pidin kurbusega nentima, et teos sai otsa, mistõttu jäi sisse kibelema tunne – tahaks veel!"

Raamat on ülesehitatud hüüdlausete vormis. Hüüdlausete vahel on umbes 15 realine täpsustus.
Pealkirjade lööklausete sisu võib jagada neljaks
- mis on riigis halvasti
- mis on reformil, irl-il, sotsidel halvasti
- mis on Tallinnas hästi
- mis on Keskerakonnas hästi.

Selline tüüpiline hea ja kurja võitlus.

Raamatust sain teada, et Eestil on Euroopa kõige korrumpeerunum president (pealkiri oli küll küsimärgiga, järsku Savisaar ikka kahtleb selles?). Ilves on süüdi selles, et laseb riigil Ärma talu ülal pidada, mingi vahejuhtum Hannes Rummiga (ei saanud kahjuks selgust, mis sellega lahti oli) ning häbiväärne Pussy Rioti toetamine. Vist oli veel midagi.

Reformierakond kontrollib riigikohtut, Mart Kadastiku meediat, Tallinna Sadamat, Eesti Energiat, kapot jms.
IRL kontrollib prokuratuuri, Hans H Luige meediat jms.
Sotsid kontrollivad presidendi kantseleid (tinglikult)
Keskerakond ei kontrolli kedagi

Tallinnas on tasuta ühistransport ja see on hea. Majanduslikku külge ei puudutatud.

Eesti majandus on üles ehitatud püramiidskeemile ja Eesti on arengumaa staatuses, sest ta ekspordib rohkem toorainet kui toodangut. Keskerakonnal pidi olema lahendus Eesti majanduse soost väljaupitamiseks. Ma lehitsesin küll raamatut pikalt, aga lahendust ei leidnud üles. Järsku järgmises osas tuleb. Selles osas oli ainult kirjutatud, et Keskerakonnal on lollikindel ja testitud lahendus ning et nad plaanivad rakendada astmelise tulumaksu. Kuidas turgutaks astmeline tulumaks omamaise tootmise arengut ja kelle peal see testitud on, seda polnud kirjas. Samuti polnud püramiidi täpselt kirjeldatud, nii et võin ainult oletada, mida silmas peeti ja mille poolest Eesti majandus erineb teiste riikide omast. Üldiselt kui Savisaarel on kapitalismi reformimiseks mingi plaan, siis andku teada. Raamatust ei loe seda välja.

Kuna ma sain aru, et neid osasid tuleb veel, siis võib olla ma olen ülekohtune ja esimene osa ongi ainult sisukord (Dante "Jumalikus komöödias" kuulus ka sisukorra juurde peatüki lühikirjeldus) ja nüüd tulevad järgmised raamatud, kus on teema ka lahti kirjutatud.
Kes soovib paremat ja informatiivsemat raamatukirjeldust, lugege Priit Kutseri blogi (link ülal). Kutseri blogi on siiski tunduvalt... ütleme, et kirglikumalt kirjutatud kui Savisaare raamat.

Ja ei saa jätta ütlemata  - raamatupoodidesse on müügile tulnud Pratchett, Baxter "Pikkmaa". Seda ma ei suutnud muidugi ostmata jätta. Eriti mõjus Baxteri nimi

Judith Schalansky "Kaelkirjaku kael"

Kunagi ammu, ajal, mil loodusseadused veel kehtisid, määras inimese edukuse see, kui hästi ta kohanes loodusega. Kuidas üks bioloogiaõpetaja ei mõista, et loomariigi seadused ei saa tänasel päeval enam inimeste hulgas kehtida, on mulle arusaamatu. Inimene ei pea enam kohanema loodusega, vaid ühiskonnaga ning ka kohanemisvõimetutel on oma kindel koht. Looduslikke vaenlasi ju pole.

Aga raamatust ka natuke. Bioloogiaõpetaja Inge Lohmark on 30 aastat olnud pedagoog alustades veel enne Saksamaa ühinemist ühes Ida-Saksamaa koolis. Praegune aeg pole tema teadust muutnud, sest bioloogia ei sõltu maailmakorrast, küll aga nõuab uus aeg uusi pedagoogikavõtteid, millega looduslikku valikusse uskuv õpetaja ei suuda kohaneda.
Peategelane peaks olema üdini negatiivne, ometi mõjub mõistetavalt ja isegi kaastunnet äratavalt. Kalk ja küüniline, aga ilmselt peab õigustatuks samasugust käitumist ka enda suhtes. Ei usu empaatiasse, vaid peab seda mingit laadi manipuleerimisvahendiks.

Mul ei ole mingit põhjust raamatust pikemalt kirjutada, kuna sellest on kirjutatud palju paremaid arvustusi
http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-opetajamonoloogid-ida-saksast.d?id=65054668
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1451923