Monday, November 26, 2012

Justin Petrone "Montreali deemonid"

Ilmselt ei oleks ma kunagi hakanud seda raamatut lugema, kui ma ei oleks teadnud, et autoriks on Eestis elav välismaalane. Eesti on üsna kinnine ala, kus iga võõras on eksootiline olevus, kes tekitab küsimuse, et mis värk teda küll siin kinni hoiab. Kui ta aga oskab ka (endast) kirjutada, siis seda huvitavam.

Ma ei tea, mida ma ootasin sellest raamatust pärast Mare Grau arvustuse lugemist. Kindlasti mitte seda, et too piinatud hingega seksmaniak nii sümpaatne on. Võib olla sellepärast sümpaatne, et ta oli kuidagi väga inimlikult usutav ja mõtleb põimlausetega. Pole ammu lugenud raamatut, millesse oleks nii lihtne sisse minna ja mis köidaks tähelepanu esimestest lausetest peale. Tõsi, üsna alguses, kui lugesin fraase
"Ma tahan sinuga armatseda? Unustage ära! Ma tahan sinu ajud sodiks nikkuda"
siis meenus küll ebameeldival kombel Ekspressis avaldatud katkend ühest uuest menukist ja mõtlesin täiesti õnnetult, et palun mitte jälle seda uutsorti erootikat. Minu palvetele vastati.

Raamatut lugedes ei jätnud mind tunne, et olen mingit teist sarnase rütmi ja meeleoluga raamatut lugenud. Seisin raamaturiiuli ees ja üritasin tulemusetult seostada. Pakun, et mingi Hispaaniat kujutav raamat?
Kaanelugejana ootasin lõpus mingit bulgakovlikku saatanailmutust, aga üllatusena tuli jumala ja hingerahu leidmine. Kergendus, ehk ka pettumus. Kuidas võtta.

Ah et miks ma poleks seda raamatut lugema hakanud? Sisututvustus kaanel on minu jaoks pigem eemaletõukav. Ma ei taha sugugi öelda, et seesuguse sisuga raamat ei saa huvitav olla, sest kui sellise tutvustuse kõrval oleks autori nimi Fowles, Bulgakov, Gaiman, Paasilinna... igaüks võib ette kujutada, mis sisuga raamatu oleks keegi neist sellele teemale kirjutanud. Aga tundmatu tegija raamat teemal ei tekita uudishimu. Kaanekujundus ei tõmba lugema ja üleüldse - mida tähendab väljend "reisiromaan"?

http://petroneprint.wordpress.com/2012/11/12/justin-petrone-montenegro-vabandust-montreali-deemonite-sunnist/
http://eppppp.tahvel.info/2012/11/14/justin-petrone-montreali-deemonid/
http://petroneprint.wordpress.com/2012/11/15/arvamus-justin-petrone-montreali-deemonid/

Saturday, November 24, 2012

Frances Hardinge "Öökärbse lend"

"Kui sa tahad, et keegi ütleks sulle, mida mõelda, siis ei tule sul kunagi nappust inimestest, kes on valmis seda tegema". Quillam Mye

Kunagi ammu-ammu valitses kuningas, kes tahtis teha head, aga valitses halvasti ning seetõttu raiuti tal pea maha ning pandi tema asemel valitsema Parlament, kes üldjoontes tegi sama, mis kuningas, aga keegi ei nimetanud juhti kuningaks, sest nimi on oluline. Inimesed jagunesid kaheks -  monarhistideks ja parlamentaristideks. Siis aga juhtus õnnetus ja kaamel hammustas kroonprintsi nina ära ning mees suri palavikku. Seejärel vaidlesid monarhistid selle üle, kas peaks valitsema ta kroonprintsi õde või natuke kaugem meessoost sugulane.
Nende nääkluste vahepeal aga tekkis uus religioon.
Kunagi oli olnud palju religioone. Siis aga said kõik religioonid üheks ja kõik kummardasid Armastatuid kokku kogunud ühte vaimu, mida kutsuti Tagajärjeks. Kirikute seintesse ehitati südamekujuline ava, kuhu paigutati tiibadega pekslevad metslinnud ja Tagajärje preestreid kutsuti Linnupüüdjateks. Seesama Tagajärje religioon tugevnes, hakkas kutsuma inimesi eemale Armastatute kummardamise juurest ja lõpuks ka hävitama Armastatute pühamuid ning hukkama nendega seotud inimesi. Seda aega kutsuti tagantjärele Halvaks Ajaks. Lõpuks rahvas ajas Linnupüüdjad minema.
Selle kasutasid ära gildid. Raamatukaupmehed kuulutasid Linnupüüdjate raamatud valedeks ning nüüdsest oli riigivastane iga raamat, mis polnud Raamatukaupmeeste templiga. Kirikutest rebiti välja südamed. Gildid pidasid läbirääkimisi monarhistide ja parlamentaristidega ning kokkuvõttes leidsid parlamentaristid, et monarh pole halb ja moodustas komitee seda asja uurima ja oli seda uurinud selleks ajaks pea kakskümmend aastat....

Mosca Mye on tüdruk, kes oskab endale jamasid kaela tõmmata ja kellel on rohkem ettevõtlikkust, kui ühel spioonisalgal. Teekonnal on tal kaaslasteks sõjakas hani Saratseen ja ladusa jutuga seikleja Eponymous Clent.

Tuesday, November 20, 2012

E. L. James “Viiskümmend halli varjundit”

On tore, et meedia on lõpuks ometi leidnud teema, mis suudab konkureerida Harta12-ga.
Delfis täna avaldatud lõik oli kõike muud kui huvitav ja tekitas küsimusi, et mis selles raamatus tähelepanuväärset on. Niisiis hakkasin mööda internetti selle ülikuuma raamatu jälgi ajama. Link parimale arvustusele
http://freeblogjob.blogspot.com/2012/09/fifty-shades-of-grey.html

Tegelikult oli arvustus isegi nii hea, et ma mõtlesin, et kui säherdused arvustused avaldataks raamatuna, siis ma vist ostaksin selle raamatu. Mis muidugi ei takista mind edaspidigi läilasid naistekaid lugemast.

Tuesday, November 13, 2012

Sooline võrdsus

Kuulasin täna "Vabariigi kodanike" saatest esmakordselt seda Ligi kuulsaks saanud repliiki "kaunid silmad tavaliselt kinnise suu kohal" ja sain aru, kui valesti on meedia seda siiani esitanud.
Kas on viga minus, aga ma ei kuulnud tema sõnavõtust halvustust naissoo kohta, vaid kriitikat internetipõlvkonna kohta, kes pigem avaldab oma mõtteid kirjalikult.
Solvang küll, aga sedapuhku see küll naisi ei puuduta.