Sebastian Barry "Salajane käsikiri"

Minevik muutub ajalooks ja ajalugu ei ole kunagi päris tõene, vaid kallutatud. Tegelikult on võimalik ajalugudest valida alati see, mis rohkem meeldib, sest neidki, nagu tulevikke, on olemas terve kimp. Tegemist on järjekordse raamatuga sarjast "Moodne aeg", mille blogi Loterii kuulutas ohus olevaks.

Selle Barry raamatu puhul valiks ka ajaloo, nagu seda mäletab 100 aastane Roseanne Clear, mitte selle, mis on esitatud väiklase vaimuliku Gaunti poolt.
Võimalik, et Roseanne oligi pisut hull, arvestades pärilikkust, aga kindlasti on toredam elada positiivselt ja huvitavalt mõtlevate hullude maailmas, kus haamrid kukuvad sulgkergelt.
Tegelikult pole raamat Roseanne ja Gaunti, vaid vaimuhaiglas viibiva Roseanne ja tema arsti, dr. Greeni, lugu. Raamatu sümpaatsed tegelased pole keegi veatud. Ilma vigadeta ongi ainult moraalselt igavad inimesed, kelle tüüpnäide on Gaunt. Roseanne kirjutab oma päevikus elust sellisena nagu ta seda mäletab, ilma peatumata nendel teemadel, mis on ebamugavad või teevad haiget. Kiire ülelibisemine nunnade teemast, jättes mulje, et midagi sünget toimus, aga piirdudes ainult märkusega, et tegemist oli huvitavate naistega.
See on hämmastav viis elada väljatõugatuna, aga terviklikult.

Hollywoodilik häppi-end annab lootusi, et asjast tehakse film. Sisu ongi nii hämmastav, et kujutan seda ette filmina ja filmi selline lõpp sobib. Filmis valiks Greeni jutustaja ossa ja näitaks maailma kordamööda Roseanne ja Gaunti silme läbi.

Liiga hea, et olla tõsi

Eesti keele grammatikas õppisin kunagi küsilauset. Seal moodustati see nii, et lause ees oli küsisõna ja lause lõppes küsimärgiga. Viimasel ajal on Delfi portaalist kadunud segadusttekitavad artiklite pealkirjad, kus küsilauset kasutatakse senitundmatul moel, aga Elu24 jätab seda stiili:
"Inglane saab kümne naisega kümme last?"
"ÜRO nimetas tulnukate kontaktisiku?"
Kas need on väited või küsilaused? Lehte "Pealinn" lehitsedes ehmatasin päris ära, kui lugesin pealkirja: "Tallinna tänavate kandevõime on liigagi hea?" ja alapealkirja "Pooled teed liiga head?"
Küsimärki ma alguses ei näinud, aga kui artiklit lugeda, siis ikka tundub, et tegu on väitega, mitte küsimusega.

Ikkagi arvan, et minu silmad lähiajal liiga head teed ei näe ja et meil ei saa olla ükski tee liiga hea. Liiga hea tee võib olla näiteks selline, mille peal ei raatsi autoga sõita - järsku määrid ära. Või näiteks nii sileda asfaltiga, et rehvid ei haaku. Väga head teed (mitte liiga head) on Euroopas, Valgevenes on väga head ja ka Krimmis on head teed. Magistraalid võivad Tallinnas normis olla, aga Pallasti tänavate sarnased kohad tuleks küll ükskord parandada. Mitte nii, et pärast talve näeb tee välja nagu miiniväli ja enne järgmist talve on enamik auke täis aetud.

Urmas Väljaots "Minu Pariis"

Tahes-tahtmata tuleb mõte, et raamatu pealkiri peaks olema "Minu prantslased" või siis hoopis "Minu pariislased". Pariisist saab teada üsna vähe, hoopis rohkem juttu on tavadest, kommetest ja Pariisi elanikest. Niisiis väga palju näpunäiteid polnud selle kohta, et kuhu Pariisi minnes suunduda. Küll aga sain teada, kuidas Pariisiis käituda. Üsna muhe lugemine. Autoril on mehe kohta üsna tavatu hobi/eriala - mood. Raamatut lugedes rõõmustasin päris mitu korda, et mina Pariisis ei ela, sest moestandardid ja liigitused on minu jaoks liiga kõrgelennulised ning ma kas langeksin halli hiirekese kategooriasse või suudaksin hankida vulgaarse inimese aupaiste.
Tõeline üllatus oli teadmine, et kas Pariisis mitmetes avalikes käimlates (restoranis) auk põrandas. Autor muidugi ei osanud kommenteerida, kas see on nii ka naiste vetsus.
Aga mida ma teada sain prantslastest. Prantslane on ülimalt viisakas ja palun/tänan/vabandust sõna on kasutusel pea igas lauses. Prantslane tunneb väga hästi veine. Prantsusmaal streigitakse rohkem kui mujal Euroopas. Prantslase suurim hirm on olla vulgaarne. Praktikantide turg on paralleelselt tööjõuturuga ja konkurents on seal sama tihe. Prantsusmaal on üürilise väljatõstmine "talverahu" ajal keelatud. Ja palju teisi omapäraseid fakte.

John Twelve Hawks "Kuldne linn"

ehk siis Rändaja triloogia sai lõpuks lõpu.
Eks natuke ärritab see, et kõik raamatud on jagatud kolmeks ja iga järgmist osa tuleb oodata. Vanus tingib seniilsuse ja eelmised osad kalduvad juba ununema - mis teha.
Ränduri triloogia on fantaasia inimese valikuvabaduse kaitseks. Vaenlasteks Suur Masin, mis jälgib inimesi, fikseerib nende krediitkaardi oste, inimeste liikumist ja nende eraelulisi eelistusi. Kuna tarbimine on vabadus, mida pea iga võim võib lubada alamatele, siis tarbimisorjusest luuakse vahend kontrolliks. Teine vahend kontrolliks on hirm. Hirm annab vahendid masside juhtimiseks - kes meist ei eelistaks turvalisust kaosele. Õudusunenägu on võimalik pikendada ja inimeste hirmudega manipuleerida, et nood kuulekate lammastena ise okastraadi taha lähevad.
Aga alati sünnib mõni Prohvet, Rändaja.

Anna Gavalda "Ma armastasin teda"

Tõnu Kaalepi arvustus, et raamat sobiks Delfi Naistelehe foorumi kommeteerijatele, pani mind tõesti muigama. Ega midagi - ka mina mõtlesin seoses selle raamatuga Delfi Naistelehe kommetaariumist, aga hoopis teises võtmes: kui sealne tooniandev sõnum on selline, et kõik armukesed tuleriidale ja et teadke, et mees jääb alati oma naise juurde, siis see raamat käsitleb teemat hoopis teisest vaatenurgast. Sellises, igaüks on õnne väärt ja elada tuleb maksimaalselt. Et keskpärasega leppimine on allaandmine. Et julgus on kiitust väärt ja kannatamine ning leplikkus pole voorused. Huvitav, kas Kaalep ei näinud selles raamatus seda või ei lugenud lihtsalt läbi? Või muidugi teine võimalus - raamat on naistekas ja sobib naistele.
Mõtled küll, et mingi nutusest mahajätmisest rääkiv raamat on kas kurb, masendav, ärritav või igav. Aga minu meelest oli see rõõmus ja heatujuline. Olen ammu otsinud positiivseid raamatuid ja selle panen ka nendega ühte kasti. Nagu ka Gavalda eelmise loetud raamatu "Koos, see on kõik".
Eks lugu ise ole lihtne, aga raamat pole kindlasti mitte lame ega ka mitte halvasti kirjutatud - vastupidi, Gavalda sõnavalik ja väikesed dialoogid on omaette meistriteosed. Näiteks südamlikult soe väljend - "väikesed tüdrukud on ikka üks vahva leiutis"

Üks positiivne arvustus kah
http://danzumees.blogspot.com/2009/09/ma-armastasin-teda-anna-gavalda.html

Eilne Keskpäevatund

Kuidas saab öelda, et lihtsal inimesel pole väljundit oma sõna ütlemiseks, kui meil on olemas ääretu internet? Blogide arv kasvab. Taevas näeb, et kõiki neid ei loeta - tõenäoliselt satuvad võõrad siia lehele ainult siis, kui panevad sisse mingi otsingusõna ja lööb ette see lehekülg. Samas eks see ole oskamatus oma mõtteid reklaamida. Kui suudaks kirjutada nii, et mõte tekitaks esimestest ridadest peale vastukaja või vastumeelsust, siis loetaks kogu jutt läbi.

Trubetsky astumine Keskerakonda ei tundunud eriliselt väärika punkteona. Samas inimese poliitilised vaated on tema enda asi... kuni ei tule sisse kahtlust, et poliitikasse minek on mingil määral ostu-müügi tehing. Siis on see juba rahva asi, sest minu roosas maailmas on tähendab poliitikasse minek arvamust, et suudad midagi muuta. Mul on Elioni DigiTV ja kanaleid sirvides ikka libisen üle TV14. Tavaliselt sama kava, aga nüüd on pea igapäevaselt seal mõni uus saade - "Kohtumine Trubetskyga", "Trubetsky film.." jne. TV14 seni väga ühekülgse kava vahele on vaikselt libisenud Trubetsky. Ime, et ei teki seosed - Tallinn-Keskerakond-Trubetsky. Kas Tallinn on Keskerakonna oma ja kas TV14 on Keskerakonna häälekandja?Võtke seda kui saatereklaami. Eriliselt ei saa pahaks panna, sest Trubetsky on huvitav kuju või vähemalt oli seda minevikus. Aga ajastus oleks võinud olla teine, et ei tekitaks ebameeldivat maitset suus.

IRL ankeedist rääkides mõtlesin peaaegu samamoodi nagu saatejuhid/külalised, et raske on mõnele küsimusele vastata eitavalt.  Samas see reklaamidest kõige rohkem läbi vilksanud küsimuse "Kas arvate, et pensioni suurus peaks olema seotud laste arvuga?" vastus on minu jaoks "EI". Miks? Sellepärast, et lastega peresid peaks toetama sellel ajal, kui lapsed kasvavad. Maksutoetused, isegi lastetusmaks tuleks kõne alla, aga pensioni kallale... Kas on tehtud statistikat selle kohta, et üksikud lastetud pensionärid elavad jõukamalt kui lastega pensionärid? Kujutan ette, et selle seadusega tekitatakse juurde riigi ülalpidamisel ja toetusrahadest elavaid vanureid - kui neil peaks midagi juhtuma, siis pole neil ka lapsi, kes toetaks ja pensionid ei ole vähemalt praegu Eesti riigis elamiseks. Samuti kujutan ette, et ega pensionid ei suurene.
Isegi kui meil õnnestuks sündivust suurendada, siis on praegu pensionisüsteenm paras püramiidskeem - kas tõesti peaks iga aastaga maakera rahva arv suurenema selleks, et saaks korralikke pensione maksta? On see ikka jätkusuutlik idee, et rahva arv maakeral iga aastaga suureneb? Kas praegune maakera elanike arv - 8miljardit - on ikka meie maakerale jõukohane? Kas me ei peaks elustiili muutma või rahvastatust vähendama?
Jah, see idee, et kohustuslikku pensioniiga pole, see on tõesti hea idee.

Mihkel Raud ja Kolmeraudne

Kas saate pealkiri tuleb sellest, et Raud suudab kolm pauku välja lasta enne, kui vastaja vastusega lõpuni jõuab või siis Raua tulistav kõneviis tuleb sellest, et ta üritab saate pealkirjaga vastavuses olla?
Ärge saage valesti aru - Raud meeldib mulle, aga ikkagi on vestluskaaslase kõnele vahelesegamine näotu.

Tegelikult pani mind mõtlema hoopis lipsude probleem - missugune lips on maitsetu  ja mis oli Juske lipsul viga? Kas on mingi etikett, mismoodi peaks lips välja nägema? Kas selleks peaks mees olema, et teada meeste salaühingu lipsude keelt? Oleks lips olnud punane, roheliste palmide ja pruunide ahvidega, siis oleksin küsimusest aru saanud. Samas ka siis oleks see maitseasi olnud, sest selline lips oleks kitšilikult lahe.

Mis mind häiris, oli vast see, et keegi ütles (keegi tropp või hoopis moepolitsei?), et lips on kole ja Juske tõmbas kohe pea õlgade vahele. Ilmselt ei arvanud ei tema, ega tema naine, et lips on kole - muidu poleks ju seda kaela riputanud. Kõikvõimas anonüümne meedia dikteerimas septembrikuu lipsumoodi.

Õhku kirjutamine

Mina olen ainus inimene, kes loeb Äripäeva fonditootluste lehekülge (Äripäeva lõpulehtedel, pensioniosakute tootlused jms). Muidu ei saaks nii olla, et juba pool nädalat on andmed seal täiesti valed. Aga keda huvitab?