Saturday, March 27, 2010

Iisrael - sissejuhatuseks

Iisrael on kirju ja verise ajalooga maa. Kui eesti wiki kirjutab, et Iisraeli rahva ajalugu on 4000 aastat pikk, siis tekib mul tahes-tahtmata küsimus, et missuguse rahvakildu nimetatakse Iisraeli rahvaks. Juute? Wiki ütleb - Aabrahami järeltulijad. Kui ütled, et sa põlvned sellest mehest, siis ilmselt on sul pärijaõigus sellele platsile. Ma olen ajaloos võhik ja sellepärast võin vabalt spekuleerida igasuguste keskmise inimese keskmiste mõtetega.
Ilmselt 4000 aastat tagasi olid mingid hõimud, aga mitte riiki ja 2000 aastat tagasi tuli religioon, mis oli nagu riik s.t. tõmbas veelahkme rahvaste vahele. Sina oled siinpool, mina sealpool ja me oleme vaenulikud, kuna Sinu jumal pole minu jumal. Esimese aastatuhande lõpupoole said praeguse Iisraeli aladest moslemite alad ja alles teise aastatuhande lõpus hakkasid juudid Pühale Maale (Palestiina aladele) naasma. Vast siis, kui Jerusalemm poleks mõlema religioonis nii kesksel kohal, ei oleks erilist võitlemist tekkinud - moslemitel peaks nagu maad jätkuma ja Iisrael on ainult pisike kiil Jordaania ja Egiptuse vahel. Praegu on jumal see, kes põhjustab verevalamist. Jätkuvalt.
Iisraelis on riik riigis ehk siis Palestiina on endiselt olemas Gaza tsooni ja Jordani Läänekalda näol ja sisekonflikt kestab ning pikalt. Juute on küll vähem võrreldes moslemimaailmaga, aga nende selja taga on Ameerika. Kas see riik jääb aegade lõpuni sõjaliseks maaks või suudetakse rahumeelselt lahendada või hävitatakse üks pool täielikult?

Turisti pilguga vaadates on liiga palju püsse ja mõttetult keeruline Iisraelist väljasõit. Kui pommiotsimine tundub arukana, sest mine tea, mis meene lennukisse kaasa on sokutatud, siis küsitlused teemal lemmiklooma harjumuste ja vanavanaema neiupõlvenime kohta tunduvad selge liialdus. Kui inimene on kahtlane, siis võiks sellist intervjuud teha ka riiki sissesõidul, aga seal vast ei saa, sest solvunud turist ei kuluta siis enam raha. Niisiis sisseminekul ollakse ülevoolavalt lahked, väljaminekul pannakse sind kilomeetrites sabades seisma. Kindlasti õnnestuks ka väljaminek järjekorranumbrite ja võileibadega korraldada.
Sõjaväelased on nii mehed kui naised. Sõjaväekohustus on nii meestel kui ka naistel. Meestel 3 aastat ja naistel 2. Noored mehed on üsna heas vormis. Ameerika võiks seoses ülekaalulisusega sõjaväekohustuse taastada. Paneks asjad paika. Muidugi kui nad ei hakka sõjaväes toiduks McBurgerit pakkuma.

Thursday, March 25, 2010

Roone Roost "Mis sul viga on"

Kui ma pole mõnda aega raamatupoodi saanud, siis tundub seal eriliselt põnev. Täna jäin vahtima Apollo poes raamatujärjestust ja leidsin, et nr 5 raamat on üheltpoolt klaasi ära ostetud ja teisel pool on alles poe ainuke eksemplar. Tundmatu raamat tundmatult autorilt. Võtsin viimase raamatu igaks juhuks näppu, et keegi seda ära ei võtaks ja jätkasin oma uurimisretke. Minu kiiks on mõtlemine, et kui raamat on ära ostetud, siis peab see hea raamat olema. Igal juhul parem Mardi ideest, et kui Hugo Bossi T-särk on 1200 kroonilt hinnatud 400 peale, siis peab selle ostma, sest see on hea diil. Lehitsedes leidsin, et tahan seda õhtul lugeda. Kas mul seda lugemissoovi just 150 raha eest oli, ei oska täpselt öelda, aga päris viimast reisi on minu ettekujutus väärtustest ka veidi vildakas.
Nüüd pärast lugemist leian, et ei kahetse seda ostu. Vähemalt siis mitte, kui autor tulevikus ei astu Keskerakonda või Roheliste parteisse või kuhu iganes poliitikasse. Siiski ei hellita eriliselt illusioone, sest hea sõnaseadmisoskustega inimesed enamasti värvatakse ja sellel otsustusmomendil hakkab inimene vist mõtlema, et mis sellest, et nad on igavesed ... Võtan selle raha vastu, sest kui mina ei võta, siis võtab keegi teine jobu. Peab ju oma misantroobi mainet õigustama.
Raamatust niipalju, et selles solvatakse kõiki ja kõike vähegi Eestiga seotud ja mõndagi nii väljaspool. Puutumata jäävad vast ainult need, kes midagi endast ei kujuta ja midagi ei tee või ei saa solvangust aru. Kunstiliselt kirjanduslik võte on lõpetada samamoodi, nagu sai algus tehtud. Jätab päris poeetilise mulje, mis on erilises kontrastis sisuga.

Autoril on huumorimeel, mis mulle sobib ja päris mitmes kohas suutis mind naerma ajada ja mitte muigama, vaid häälekalt ikka.
Kommenteeriks siiski seda, et poodides kaupade segipaiskamise idee autor oli juba Zola oma "Daamide õnnega" ning panku võib kõiges süüdistada, aga mitte selles, et nad ei taha inimese lolli laenu kahjumit kanda. Kui tahaks ikka algset seisu taastada, peaks korteri müüja andma tagasi oma müügist saadud summa ja võtma tagasi oma korteri. Ning pank peaks tagastama ainult intressi. Kahjuks pole ma sotsialist.

Aga minu poolt raamatule plusspunktid. Ümber jutustada ei oska.
----------------------------------------------------------
Vaatasin internetist järele - ei arva autori soengust midagi. Niisiis vähemalt üks kahest.

Friday, March 12, 2010

Eesti laul

Kuradi vargad! Just siis, kui mul telekat vaja on ja mulle on Eesti Laul kui võistlus hakanud meeldima...
Internetiülekanne oli katkestustega.
Ütlen, et tegelikult ma vist polegi pettunud. Naljakas, esmaspäeval veel oli "Rapunzeli" fänn, aga täna pettusin kergelt lavakujunduses. Liiga roosa, liiga suhkrune, liiga magus. Oleks meeldinud enam, et oleks esitaja näeks välja nagu naabritüdruk ja lugu mängiksid rokkarid. Hea lugu on muidugi praeguseni, aga minu jaoks kujundus kuidagi naeruvääristas siirast tunnet.

Võib olla on asi ka praegu selles, et mitme teise üldmulje oli parem kui ootasin. Kene Vernik vist tõesti ei pea viisi, mitte ei laula meelega mööda. Kui ta on ärevil, siis laulab ta rohkem noodist mööda ja kui esitlusvideo oli igavavõitu ja üksluine, siis sellel esitusel tundus kõik olevat huvitavam. Huvitav, mõnel on lihtsalt omadus täielikult rütmi pidada ja nii mööda laulda, et ei teki ebakõla, vaid veidralt huvitav kokkulaul. Iiris oli lahe ja antud juhul meeldis mulle ka see nukulik video ning ka võitjalaul oli tõeliselt omanäoline. Miskipärast arvan, et Eurovisioonil põrub ta täiega, aga vahet pole. Rolf, kes meeldis mulle varem kõige vähem, vapustas mind täielikult oma kostüümiga. Ainult kostüümi pärast peaks ta ikka kusagile Eestit esindama saatma.

Ikkagi ei ole tänase seisuga tahtmist Eurovisiooni vaadata. Oleks Lenna lugu läinud, siis oleks vist vaadanud. Kasvõi ainult kuulamiseks, kui ilusti kõlab eesti keel selles laulus.

Wednesday, March 10, 2010

Eile käidi sees

Akna kaudu.
Enne tööpäeva lõppu helistas Mart ja küsis, et kas ma olen kodus. Aken on lahti ja uksest sisse võtmega ei pääse. Tõelise kangelashingena teatas, et ronib siis aknast sisse ja vaatab, mis värk on, jättes minu teise toruotsa mõtisklema selle üle, et aga mis siis, kui toas on keegi hirmus.
Järgmine kõne juba andis aimu sellest, et läinud on telekas ja koju jõudes leidsin, et ka fotoaparaat. Iisraeli minekuks tuleb uus hankida. Voodist oli tõmmatud ära minu uus türkiissinine lina. Ju nad kasutasid seda pakkimiseks.
Politsei meie kanglastegudesse nii soojalt ei suhtunud, vaid oli pisut kuri, et me sündmuskohta nii enda suva järgi ümbertegime. Aga praktikandid said näpujälgi võtta ja homme tuleb kindlustus tegevuskohta üle vaatama. Näis, kas nad on valmis minu teleka eest nii palju maksma, kui mina maksin. 16990

Monday, March 8, 2010

Lenna Kuurmaa "Rapunzel"

Tunnistan, et olen sõltlane. Olen täna terve (töö)päeva seda laulu endale esitanud. Töötegemine on olnud üsnagi häiritud, sest seda ei saa tapeediks kuulata, vaid peab ootama kohta, kus salm läheb sujuvalt üle refrääniks. Refrääni iga lause lõpu heli on elamus. Kui lihtsalt, selgelt ja õigesti see laul kostab.
See ei saanud olla mina, kes täna esimest korda "Eesti laulu" laule kuulates mõtles, et tore oleks, kui Kene Vernik võidaks. Või siis Iiris Vesik.
Rapunzel ei jätnud esimesel kuulamisel erilist muljet. Jah, mõtlesin ükskõikselt, päris kuulatav... ja ei kuulanud teist salmigi ära. Uuesti kuulama hakkasin sellepärast, et miski jäi vaevama. Võib olla ka natuke Epliku nime pärast. Võib olla sellepärast, et mitu hindajat/muusikut lehes andsid talle 10 punkti. Mitte 12, vaid 10. Huvitas, et mis neid selleks sundis. Praegu mõtlen lausa isikliku solvumisega, et miks mitte 12. Hakkan vaikselt fanaatikutest aru saama.



Tundub, et ma pole päriselt üksi ja laul on teistelegi samasugust mõju avaldanud.
http://luhats.blogspot.com/2010/02/rapunzel-ma-sain-elamuse.html

Ja nüüd hakkan ma selle laulu järgi oma arvutis heli reguleerima - tööl kuulates ei käinud bass üle :)