Tunnistan, et olen sõltlane. Olen täna terve (töö)päeva seda laulu endale esitanud. Töötegemine on olnud üsnagi häiritud, sest seda ei saa tapeediks kuulata, vaid peab ootama kohta, kus salm läheb sujuvalt üle refrääniks. Refrääni iga lause lõpu heli on elamus. Kui lihtsalt, selgelt ja õigesti see laul kostab.
See ei saanud olla mina, kes täna esimest korda "Eesti laulu" laule kuulates mõtles, et tore oleks, kui Kene Vernik võidaks. Või siis Iiris Vesik.
Rapunzel ei jätnud esimesel kuulamisel erilist muljet. Jah, mõtlesin ükskõikselt, päris kuulatav... ja ei kuulanud teist salmigi ära. Uuesti kuulama hakkasin sellepärast, et miski jäi vaevama. Võib olla ka natuke Epliku nime pärast. Võib olla sellepärast, et mitu hindajat/muusikut lehes andsid talle 10 punkti. Mitte 12, vaid 10. Huvitas, et mis neid selleks sundis. Praegu mõtlen lausa isikliku solvumisega, et miks mitte 12. Hakkan vaikselt fanaatikutest aru saama.
Tundub, et ma pole päriselt üksi ja laul on teistelegi samasugust mõju avaldanud.
http://luhats.blogspot.com/2010/02/rapunzel-ma-sain-elamuse.html
Ja nüüd hakkan ma selle laulu järgi oma arvutis heli reguleerima - tööl kuulates ei käinud bass üle :)
No comments:
Post a Comment