Tuesday, October 13, 2009

Peter Morgen "Sõnum"

Jäin Apollos lehitsema ja ostsin ära. 59 krooni maksis ka ainult ja võrreldes kahesajase alghinnaga hea pakkumine.

Viskasin ennast kodus mõnusalt pikali ja hakkasin lugema. Tõepoolest oli kirjeldus ladus ja köitev. Keerasin siis tiitellehe, et vaadata tõlkijat. Mida ma ei leidnud. Kirjutatud oli "avaldatud kultuurkapitali toetusel". Jäin siis hämmeldunult mõtlema, miks nad küll tõlkijat anonüümsena hoiavad, ilma taipamata ilmselget. Lõpuks jõudis minugi juhmi ajusse, et tegu on eesti keeles kirjutatud raamatuga.

Enne lugemist veel tegin otsinguid internetis ja leidsin, et sellest on avaldatud retsensioon nii "Sirbis" kui ka "Diplomaatias". Ei hakka mina võistlema retsensioonide kirjutamises.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8097:morgen-kristlik-demokraat-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3237

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=963&tx_ttnews%5BbackPid%5D=521&cHash=6709930bc5
Autor on interneti andmetel olnud ENPA liige aastatel 2000-2003. Mulle jäi isik siiski tundmatuks.

Erinevalt nendest kirjatükkidest arvan, et siiski häbematult on plagieeritud Bulgakovi. Idee ja ülesehitus - kas seda pole siiski palju? Ning ka arestimaja stseen meenutab kuidagi Meistri ja Margarita absurdi. Samas muidugi vaatenurk nendele asjadele ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kirjeldus olid head. Mina igal juhl nautisin seda juttu. Ja natuke õelaid ENPA liikmete kirjeldusi. Ilmselt autor siiski teab seda kirjut seltskonda, mida ta kirjeldab.
Tahtsin juba nädalavahetusel kirjutada, aga juhuslikult tuli sõit Otepääle. Mõnikord on armas, et mõni asi, millest kardad kõige hullemat, laabub hästi. Igal juhul ette heita pole mul kutsujale midagi ja kontsert, mida külastasime, oli viimase peal. Otepää on ikka imeilus koht ja kui teda natuke Tallinnale lähemale lükata, siis hakkaks iga nädal seal käima.
ATV-ga sõit oli minu jaoks küll natike liiga kurnav. See kättpidi rippumine käsipuude küljes põhjustas selle, et veel praeguseni ulatuvad käed põlvini. Samas joogas on ju pikad käed see, mida kõik taotlevad. Eksju!
Aga kontserdist. Kontsert toimus 11.10.2009 Maarja kirikus ja esinesid Kätlin Värton ja Mait Trink. Oli täiesti lahe vaadata, kuidas kõrvuti laulab turske 205 pikkune mees ja õbluke 153 pikkune naine. Kirikul oli eriliselt ilus kaja. Ma pole eriline süvamuusika austaja ja seetõttu esimesed päris klassikalised laulud olid minu jaoks rasked, aga muusikalide lood võtsid liigutusest pisara silma. Eriti kui Kätlin laulis seda Susan Boyle lauldud "I dreamed a dream" säravamalt, kui too popiidolist kuulsaks saanud daam.
Mõtlesin Kätlinit vaadates sellele, et mu kadunud ema omal ajal nautis väga Anu Kaalu esitusi. Ütles, et Kaal on nagu väike linnuke. Peaks vaatama, kui pikk tema on. Kätlin suutis oma väikese koguga ikka laval imet teha.
Mis ma nüüd joogas teada sain - väljahingates liigub kõht sisse ja sissehingates kõht välja. Miks mul sellega kõik korras pole?!

Sunday, October 4, 2009

Roberto Saviano "Gomorra"

Sõprade väidetel on film jama. Sama ei saaks aga raamatu kohta lugeda.
Esimesed 100 lehte lugesin huviga. Lõpus hakkasin lehitsema. Ilukirjandus? Teatmekirjandus?
Mis siis on camorra äriimpeerium. Piiranguteta, enda seadustega äri. Riik riigis. Mõjuvõim, Raha, Korruptsioon.
Lühidalt raamat räägib ebaseaduslikust ärist, mida ajavad nn. Süsteemid. Süsteemi all mõeldakse maffia ebaseaduslikku äri ajavat perekondade gruppi. Klannide juhid ei pea ennast maffia osaks, vaid ärimeesteks. Äritsetakse kõigega, alates kuulsate brändidest, lõpetades narkootikumidega.
Kuna sealsetel on kasutada odav ja kvaliteetne tööjõud, siis turgudele paisatud firmatoodete võltsingud ei ole sugugi halvema kvaliteediga kui originaalid. See tuuakse ka põhjuseks, miks brändi omanikud nii kaua ei protestinud - brändi levitamine on neilegi kasulik, kui see ei vii firmamärgi mainet alla. Viletsama kvaliteediga ja ebaõnnestunud tooted saadetakse Tai jms. turgudele.
Narkootikumid on üks tulutoovamaid kaubagruppe. Nende levikuks on süsteemil kindlad ja järgiproovitud kanalid. Narkootikumide hankimine on kohalike inimeste ühistegevus. Sellega võib teenida endale pensionifondi või lihtsalt suurendada vara. Risk võrreldes tootlusega on olematu. Ainus, mis vast võiks häirida, on see, et pead ise mõne aja ladustama toodet. Asi, mida süsteem teeb riskide vähendamiseks. Narkootikumide hinnad on odavad. Kui tavapärane on 50-75 eur gramm kokaiini, siis seal võib saada 20-25 euriga. Samas pakuti ostjale tarbijakaitset. Tavaliselt võis ostja peale poest väljumist saada rünnaku ohvriks. Süsteem läks uuele tasemele ja ostja oli ka pärast poest väljumist kaitstud.
Eile käisime kinos "G.I.Joe Kobra rünnakut" vaatamas. Lahkusime poole pealt, rõõmustades, et pilet maksis ainult 25 krooni. Olen küll ulmehuviline, aga kui ma poole tunni pärast nägin ainult erieffekte, mitte sisu, siis ei viitsinud rohkem vaadata. Võib olla lõpus tekkis mingi mõte, aga seda ma ilmselt teada ei saa.

Toas on külm. Elektriradiaatorist ei piisa, aga kütteperiood ei taha alata. Eelmisel aastal üritasin korteriühistu esimehe käsi väänata, aga tulemuseta. Ei saa aru, kuidas kapitalismiperioodil saab selline asi võimalik olla, et kõike ei saa osta. Soojust näiteks.
Soojema korteri ehk saaks osta, aga see on pisut liiga kallis.

Thursday, October 1, 2009

Bernard Beckett "Loomine"

Bernard Beckett "Loomine".

Aastatel 2030 olid tekkinud maailmas nii poliitilised kui ka majanduslikud pinged. Inimesed otsisid probleemides süüdlast, mida meedia neile vastutulelikult näitas. Sidemetega ärimees Platon, kes tajus kaasaegse maailma võimumängude tõttu tekkinud kriisi, rändas aastal 2050 Aotearoa saarele, kus ta rajas Vabariigi. Vabariik pidi lahendama individualismi probleemi. Et inimene olid rüvetatud ebapuhastest mõtetest, ahnusest ja muudest pahedest, siis riik järgis ranguse põhimõtet. Samaaegselt maailma tabanud taud tõstis Platoni pooljumala ja kangelase seisundisse.
Platoni Vabariik on võõrastele suletud ja täielikus isolatsioonis välisilmast. Sissetungijad kõrvaldati füüsiliselt, kuna taudi kahtlus rippus õhus. Vabariigi kodanike lapsed võeti vanematelt ära, testiti neid ning tulemusele vastavalt jagati klassidesse. Klassid olid Filosoof, Tööline, Tehnik ja Sõjaväelane. Või kuulus kõrvaldamisele. Koolitundides õpetatati kõigile maadlust, geneetikat ja matemaatikat. Vanemaks saades oli võimalik ka paljuneda juhul, kui esitasid vastava avalduse ning Geneetilise Vastuolu Ministeerium vastuväidet ei esitanud.
Idee inimest ühiskondliku idee ja perekonnast eraldamisega hoida egoismist ei kandnud siiski vilja, kuna mõtteid kontrollida pole võimalik. Vähehaaval tekkisid eelistatud rühmad. Filosoofe ei eraldatud enam vanematest ja filosoofide vanemad võitlesid õiguse pärast panna oma lapsi eliitkoolidesse. Pööbli seas kumas läbi rahulolematust riigiga. Noorem põlvkond ei uskunud enam taudi ohtu. Ilmnesid ohtlikud ideed. Filosoofid üritasid luua uut liiki tehisintellekti.
Sellisel ajal kerkis esile mees nimega Aadam Forde. Tegu oli kindlasti vaimse inimesega, sest ta liigitati Filosoofiks. Küll aga tekitas ta juba varases nooruses laineid autoriteetidele vastuhakkamisega. Kui pärast ühte intsidenti degradeeriti ta filosoofi kohalt ja määrati sõjaväkke, siis sai ta seal hakkama ajalugu muutva teoga. Et ta valves olles keeldus käsku täitmast ja lasi sissetungija riiki (võõra nimi oli Eeva) ning seejuures tulistas oma partnerit, siis vangistati ta ja temast üritati teha näitlik eeskuju. Võimu meelest oli see tänuväärt võimalus rahustada mässumeelseid ideid ja tekitada inimestes uuesti hirm taudi ees. Kuigi võõramaalane oli taudist puutumata, levitati uudist, et naine kannab eriti nakkavat viiruse vormi. Paraku ei osanud võimud arvestada sellega, et noor ja sarmikas Aadam Forte võidab rahva sümpaatia. Algselt plaanitud hukkamist ei saanud enam sellisel kujul läbi viia.
Filosoof William, kes tegeles eksperimentaalsete robotite loomisega, tõsi, siiani mitte väga suure eduga, oli saanud hakkama uue põlvkonna õppiva robotiga, kellele ta pani nimeks Artfink. Et ta oli aga ainult roboti eeskuju ja tundus, et roboti areng on jäänud seisma, siis otsis ta robotile uut mängukaaslast. Aadam tundus olevat piisavalt põnev isiksus ja nii tegigi ta kohtule ettepaneku anda robot Aadami eluaegseks seltsiliseks vangikongi. Kohus, kes oli sattunud patiseisu, võttis sellise lahenduse kergendustundega vastu.

Edasine osa raamatust keskendus roboti ja Aadama suhtlusele, mille tulemus viis uue Vabariigi sünnini.
Kindlasti on kõige nauditavamad osad raamatust Arti ja Aadama vahelised dialoogid.

Aadam Forde eluloo esitab Akadeemiale oma eksamitööna 14 aastane Anaximandros, kelle õpetaja on Perikles.


Tsitaat:
Kangelase loomisega on alati sama probleem. Et nad oleksid puhtad, peame nad rumalateks muutma

Anaximandros - vanakreeka filosoof.
Arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest.
http://wiki.zzz.ee/index.php/Anaximandros


Sõnaseletused
püloon - ehistorn v tugipost.
diskursus - pikem tekst koos kultuuriliste ja sotsiaalsete viidetega (humanitaar ja sotsiaalteadustes)