Vaatasin "Pealtnägijat", kus arhitektid üritavad kohtusse kaevata inimese, kelle maja on samasugune, nagu nende kavandatud. Mõtlen, et sellega loodaks tõeline pretsedent. Praegu on nii, et sisustusajakirjad on täis ilusti sisustatud tube. Kas tõesti peab tulevikus iga korterikujundaja mõtlema, et kas järsku tema kodukujundus pole plagiaat? Et inimene ei tohi ideesid üle võtta teistelt inimestelt, sest teda võib oodata kohus?
Kuidas üldse garanteeritakse, et kodukujundus ja ehitusidee on täiesti originaalne? Kui sellise konstruktsiooniga trepp on kusagil olemas, siis minu kodus ei tohi olla?
Kas see võib laieneda ka riietele - et kui näen kellegi seljas huvitavat riideeset, siis ei tohi kodus proovida samasugust endale õmmelda?
Wednesday, April 20, 2011
Tuesday, April 19, 2011
Bill Bryson "Ei siin ega seal"
Brysoni reisikirjelduse kohta on Daily Telegraph kommenteerinud: "hoia-kõhust-kinni-kuni-pisarad-voolavad-naljakas". Minul on muidugi alati olnud huumorimeelega probleeme ja seetõttu pisarad voolama ei hakanud. Bryson käib läbi tähtsamad Euroopa maad ja raamatus solvab kohalikke. Ja kõik on meelitatud, et ta just neid solvas. Isegi otsisin, et kas ei leia peatükki Eesti või Tallinna kohta. Kui Bryson pole kirjutanud, siis polegi nagu kaardile kantud.
Pani natuke mõtlema, et miks me Sami Lottila kirjutiste lugemise järel ennast meelitatuna ei tunne.
Ärge võtke jumala pärast seda nagu antireklaami. Mehel on keel terav ja ta on vaimukas.
Pani natuke mõtlema, et miks me Sami Lottila kirjutiste lugemise järel ennast meelitatuna ei tunne.
Ärge võtke jumala pärast seda nagu antireklaami. Mehel on keel terav ja ta on vaimukas.
Monday, April 18, 2011
Kõrghariduse devalveerumine
Postimehes oli täna artikkel sellest, kes sobiks uueks presidendiks. Üks kommenteerija leidis, et presidendil peaks olema väga kõrge haridus
Sunday, March 27, 2011
Q ja Justin Petrone
Mulle tundus miskipärast hullumeelselt naljakas, kuidas ta rääkis, et talle maitseb porgandipirukas. Justin arutles: "Ameerikas on ka pirukad ja porgandid. Keegi lihtsalt ei tule selle peale, et neid kokku panna."
Võtan Minu Eesti II lugemisjärjekorda
Võtan Minu Eesti II lugemisjärjekorda
Frank Schätzing "Parv"
Üks kommentaator nimetas mu kirjutist spoilerdamiseks. Ei suuda päriselt kunagi vältida. Vastasel juhul peaksin tagakaant ümber kirjutama. Kui minu kirjutis on ümberjutustus, siis on lehe retsensioonid seda kindlasti. Niisiis lugemine omaenese vastutusel. Või tehke nagu mina - lugege arvamusi PÄRAST raamatut.
Kuulamisajakirjas "Huvitav maailm" olid teemaks UFO'd. Rääkis Igor Volke ja esimesed laused olid (vaba tsitaat): Püha Isa Funes avaldas teate, et maaväline elu on olemas ja et võib olla, et need olendid on ilma esmase patuta ning me peaksime neid kohtlema nagu õdesid ja vendasid kristuses.
Religioossed ringkonnad on seoses maavälise elu olemasoluga seatud tõsiste probleemide ette. Kui juhtumisi on kusagil maaväline elu ja kui see eluvorm erineb oluliselt inimesest, siis on väga raske neile seletada pärispatu olemust. Samuti seda, miks ta just inimese oma näo järgi lõi.
Õkoloogilises katastroofromaanis "Parv", mis koosneb kahest paksust klotsist, on teemaks mõistusliku mittehumanoidse elu paiknemine hoopis lähemal. Nimelt ookeanipõhjas. Korduvalt on kirjanduses väljakäidud mõte, et merepõhi on veel vähem läbiuuritud kui taevas. Niisiis seal ongi ürgvana elu, tegelik planeedi peremees, kes otsustab tülikast inimkonnast vabaneda. Et merepõhjaelu ei tea midagi kümnest käsust, pärispatust, hea-kurja tunnetusest ega ka mitte tavapärasest intelligentsi definitsioonist, siis on inimesel raskusi tolle eluga kontakti saada. Bioloogiline tsivilisatsioon on inimesele oma olemuselt sama võõras kui tehnokraatlik tsivilisatsioon yrrile.
Kui teadlased esitavad oma teooria, siis pärast esialgset uskumatust, veendumust, et tegu on totra lastemuinasjutuga, tuleb arusaamine, et midagi seal on. Samas lauslollide kõrgetele ametipostidele seatud ametnikes/sõjardites süveneb veendumus, et põlisvaenlane tuleb iga hinnaga hävitada. Samal ajal, kui vähemalt sama rumalad religioosselt meelestatud kamba liikmed arvavad, et kui Inimene on loodud jumala näo järgi, siis on jumal tema poolt teise olevuse hävitamisel.
Kui esimene klots ei jätnud mulle erilist muljet, siis lõpuidee väärib tunnustust. Siiski esitas selle idee Daniel Quinn oma "Ishmaeliga" oluliselt varem. Ishmaelis pakutatakse välja, et inimajalugu on ainult müüt. Müüt on asi, mis seletab kellegi või millegi tekete. Inimajalugu algab või vähemalt selle kulminatsioon on inimene.
Schätzing seab kahtluse alla religiooni ja selle, et inimene on planeedil väljavalitud liik.
Aga oma hüpliku mõttega tagasi Volke juurde pöördudes - arvan samuti, et tulnukad elavad kuu tagaküljel. Ainult see seletaks, miks meie vähetähtis planeet on tulnukröövide ja -külaskäikude populaarne sihtkoht. Olen lugenud nii palju erinevaid mõtteid - Maa-tüüpi planeete on väga palju, Maa-tüüpi planeedid on väga haruldased, mõistuslikku elu meie universumis rohkem ei leidu... mnjaa. Juhul, kui universumis on tohutu hulk mõistuslikku elu, siis kui enamik on juba kosmoselendude tasemel, siis küsimus, et miks Maa on tähelepanu keskmes. Kui enamik pole kosmoselendude tasemel, siis miks just Maa nendest paljudest äratas tähelepanu. Niisiis ainus võimalus, et nad on kuu tagaküljel - sealt on ääretult lühike tee. Ja sama mõtte peale tuli ka kirjanik Henno Käo.
Ei ole siiani aru saanud, millega põhjendatakse seda, et kõik riigid varjavalt kiivalt UFO-desse puutuvat infot. Samal ajal, kui suud ei sulgeta kunagi ufouurijatel ja nad võivad täiesti rahus tegutseda.
Esimene võimalus - riikidel polegi mingit tõsiselt võetavat infot.
Teine võimalus - ufo uurijatel pole mingit tõsiselt võetavat infot, mida riigid ei tahaks avaldada
http://loterii.blogspot.com/2010/05/frank-schatzing-parv-1-2008.html
http://loterii.blogspot.com/2010/07/frank-schatzing-parv-2-2010.html
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=77052
Kuulamisajakirjas "Huvitav maailm" olid teemaks UFO'd. Rääkis Igor Volke ja esimesed laused olid (vaba tsitaat): Püha Isa Funes avaldas teate, et maaväline elu on olemas ja et võib olla, et need olendid on ilma esmase patuta ning me peaksime neid kohtlema nagu õdesid ja vendasid kristuses.
Religioossed ringkonnad on seoses maavälise elu olemasoluga seatud tõsiste probleemide ette. Kui juhtumisi on kusagil maaväline elu ja kui see eluvorm erineb oluliselt inimesest, siis on väga raske neile seletada pärispatu olemust. Samuti seda, miks ta just inimese oma näo järgi lõi.
Õkoloogilises katastroofromaanis "Parv", mis koosneb kahest paksust klotsist, on teemaks mõistusliku mittehumanoidse elu paiknemine hoopis lähemal. Nimelt ookeanipõhjas. Korduvalt on kirjanduses väljakäidud mõte, et merepõhi on veel vähem läbiuuritud kui taevas. Niisiis seal ongi ürgvana elu, tegelik planeedi peremees, kes otsustab tülikast inimkonnast vabaneda. Et merepõhjaelu ei tea midagi kümnest käsust, pärispatust, hea-kurja tunnetusest ega ka mitte tavapärasest intelligentsi definitsioonist, siis on inimesel raskusi tolle eluga kontakti saada. Bioloogiline tsivilisatsioon on inimesele oma olemuselt sama võõras kui tehnokraatlik tsivilisatsioon yrrile.
Kui teadlased esitavad oma teooria, siis pärast esialgset uskumatust, veendumust, et tegu on totra lastemuinasjutuga, tuleb arusaamine, et midagi seal on. Samas lauslollide kõrgetele ametipostidele seatud ametnikes/sõjardites süveneb veendumus, et põlisvaenlane tuleb iga hinnaga hävitada. Samal ajal, kui vähemalt sama rumalad religioosselt meelestatud kamba liikmed arvavad, et kui Inimene on loodud jumala näo järgi, siis on jumal tema poolt teise olevuse hävitamisel.
Kui esimene klots ei jätnud mulle erilist muljet, siis lõpuidee väärib tunnustust. Siiski esitas selle idee Daniel Quinn oma "Ishmaeliga" oluliselt varem. Ishmaelis pakutatakse välja, et inimajalugu on ainult müüt. Müüt on asi, mis seletab kellegi või millegi tekete. Inimajalugu algab või vähemalt selle kulminatsioon on inimene.
Schätzing seab kahtluse alla religiooni ja selle, et inimene on planeedil väljavalitud liik.
Aga oma hüpliku mõttega tagasi Volke juurde pöördudes - arvan samuti, et tulnukad elavad kuu tagaküljel. Ainult see seletaks, miks meie vähetähtis planeet on tulnukröövide ja -külaskäikude populaarne sihtkoht. Olen lugenud nii palju erinevaid mõtteid - Maa-tüüpi planeete on väga palju, Maa-tüüpi planeedid on väga haruldased, mõistuslikku elu meie universumis rohkem ei leidu... mnjaa. Juhul, kui universumis on tohutu hulk mõistuslikku elu, siis kui enamik on juba kosmoselendude tasemel, siis küsimus, et miks Maa on tähelepanu keskmes. Kui enamik pole kosmoselendude tasemel, siis miks just Maa nendest paljudest äratas tähelepanu. Niisiis ainus võimalus, et nad on kuu tagaküljel - sealt on ääretult lühike tee. Ja sama mõtte peale tuli ka kirjanik Henno Käo.
Ei ole siiani aru saanud, millega põhjendatakse seda, et kõik riigid varjavalt kiivalt UFO-desse puutuvat infot. Samal ajal, kui suud ei sulgeta kunagi ufouurijatel ja nad võivad täiesti rahus tegutseda.
Esimene võimalus - riikidel polegi mingit tõsiselt võetavat infot.
Teine võimalus - ufo uurijatel pole mingit tõsiselt võetavat infot, mida riigid ei tahaks avaldada
http://loterii.blogspot.com/2010/05/frank-schatzing-parv-1-2008.html
http://loterii.blogspot.com/2010/07/frank-schatzing-parv-2-2010.html
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=77052
Wednesday, March 23, 2011
Daniel Kehlmann "Mina ja Kaminski"
Pärast "Maailma mõõtmise" lugemist olin valmistunud selleks, et Manuel Kaminski nimeline maalikunstnik on olemas ja autor kirjutab temast mingit pseudoajalugu. Otsisin isegi mööda internetti taga.
Minajutustaja Sebastian Zöllner on mees, kellel küll anded puuduvad, aga kes on õnnistatud märkimisväärse koguse ülbuse ja häbematusega, mis aitab tal jalaga uksi lahti lüüa ja tunda ennast mugavalt seal, kus ta pole teretulnud. Kõik sellepärast, et ta ei jää nagunii uskuma, et inimesed ei naudi tema seltskonda.
Nii otsustab ta endast märgi maha jätta tuntud kunstniku viimase biograafina. Kuna Kaminski vastab kõigile tingimustele - omal ajal kuulus ja kõmuline ning nüüd meediast kadunud, enamik ei teagi, et ta veel elab - siis saab sellest kunstnikust tema valik.
Tema reis kujuneb veidi teistsuguseks, kui ta on oodanud. Kaminski osutub palju osavamaks manipulaatoriks, kui ta ise on. Lisaks on vanal kunstnikult märkimisväärset sarmi ning biograaf on ümber sõrme mässitud.
Pilt, mis kaasagsete jutu järgi Kaminskist joonistub, on huvitav ja poolik. Lausa kutsub internetist tema elulugu otsima.
http://www.epl.ee/artikkel/590520
http://lugemissoovitus.wordpress.com/2011/02/02/daniel-kehlmann-mina-ja-kaminski/
http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-viska-see-siis-minema.d?id=39347803
Minajutustaja Sebastian Zöllner on mees, kellel küll anded puuduvad, aga kes on õnnistatud märkimisväärse koguse ülbuse ja häbematusega, mis aitab tal jalaga uksi lahti lüüa ja tunda ennast mugavalt seal, kus ta pole teretulnud. Kõik sellepärast, et ta ei jää nagunii uskuma, et inimesed ei naudi tema seltskonda.
Nii otsustab ta endast märgi maha jätta tuntud kunstniku viimase biograafina. Kuna Kaminski vastab kõigile tingimustele - omal ajal kuulus ja kõmuline ning nüüd meediast kadunud, enamik ei teagi, et ta veel elab - siis saab sellest kunstnikust tema valik.
Tema reis kujuneb veidi teistsuguseks, kui ta on oodanud. Kaminski osutub palju osavamaks manipulaatoriks, kui ta ise on. Lisaks on vanal kunstnikult märkimisväärset sarmi ning biograaf on ümber sõrme mässitud.
Pilt, mis kaasagsete jutu järgi Kaminskist joonistub, on huvitav ja poolik. Lausa kutsub internetist tema elulugu otsima.
http://www.epl.ee/artikkel/590520
http://lugemissoovitus.wordpress.com/2011/02/02/daniel-kehlmann-mina-ja-kaminski/
http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-viska-see-siis-minema.d?id=39347803
Monday, March 21, 2011
Tuumaenergia
Eelmise nädala Kolmeraudset vaadates oli mul pisut kahju saatekülalistest. Aleksei Lotman ja Kalev Kallemets tulid, said eetriaega. Sellist eetriaega, millest võiks ainult unistada ja kahjuks polnud ette valmistunud. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Mõlemal olid rääkida mingitest uurimustest, aga kumbagil polnud tuua mingeid arve, mingeid viiteid.
Vaidlus kohati läks tuliseks, nagu oleksid emotsioonid võinud seda auku täita. Samas ei saanud ühtegi uut fakti teada. Valetan. Mingi teadmine tuli, et kuidagi on tuumajaam lindudel kahjulik, aga vist seostus see sellega, et iga inimese ehitis on lindudele ohtlik.
Olen kuulnud ka mingit juttu, et tuumaenergia on ökoloogiliselt kõige puhtam, aga ma ei tea, kas see on linnalegend. Tuumaenergia puhul on mitmed küsimused, mis mind huvitavad. Näiteks see, kas tuumajaamadel on oma eluiga ja mis saab vananenud tuumajaamadest? Kas on mingi relv, mis võib tuumajaamale ohtlik olla? Kas peale maavärina on veel mingeid looduslikke tegureid, mis võivad mõjustada tuumajaama? Kuidas toimetatakse tuumajaamadesse uraani? Kas tooraine toomisega võivad mingid riskid kaasneda? Näiteks terroristidel midagi teha. On päris jube kujutleda, et maa on tuumajaamasid täis pikitud.
Lugesin tänasest lehest, et energiavajadus järjest suureneb ja me läheme pirruvalgele tagasi, kui ma nüüd kohe ei võta tuumaenergiat kasutusele ja et see on paratamatus.
Kõlab natuke emotsionaalse liialdusena. Energia piiramisest veel laevalgus ei kao. Mõtlen, et ma ei tarvita elektrit rohkem kui 10 aastat tagasi. Kodutehnika on paremaks läinud. Laes on säästupirnid. Tööstus vast tõesti tarbib rohkem? Või siis ei tarbi? Numbreid, rohkem numbreid. Vähem emotsioone.
Vaidlus kohati läks tuliseks, nagu oleksid emotsioonid võinud seda auku täita. Samas ei saanud ühtegi uut fakti teada. Valetan. Mingi teadmine tuli, et kuidagi on tuumajaam lindudel kahjulik, aga vist seostus see sellega, et iga inimese ehitis on lindudele ohtlik.
Olen kuulnud ka mingit juttu, et tuumaenergia on ökoloogiliselt kõige puhtam, aga ma ei tea, kas see on linnalegend. Tuumaenergia puhul on mitmed küsimused, mis mind huvitavad. Näiteks see, kas tuumajaamadel on oma eluiga ja mis saab vananenud tuumajaamadest? Kas on mingi relv, mis võib tuumajaamale ohtlik olla? Kas peale maavärina on veel mingeid looduslikke tegureid, mis võivad mõjustada tuumajaama? Kuidas toimetatakse tuumajaamadesse uraani? Kas tooraine toomisega võivad mingid riskid kaasneda? Näiteks terroristidel midagi teha. On päris jube kujutleda, et maa on tuumajaamasid täis pikitud.
Lugesin tänasest lehest, et energiavajadus järjest suureneb ja me läheme pirruvalgele tagasi, kui ma nüüd kohe ei võta tuumaenergiat kasutusele ja et see on paratamatus.
Kõlab natuke emotsionaalse liialdusena. Energia piiramisest veel laevalgus ei kao. Mõtlen, et ma ei tarvita elektrit rohkem kui 10 aastat tagasi. Kodutehnika on paremaks läinud. Laes on säästupirnid. Tööstus vast tõesti tarbib rohkem? Või siis ei tarbi? Numbreid, rohkem numbreid. Vähem emotsioone.
Subscribe to:
Posts (Atom)