Reisiplaan

Sedapuhku siis läksid ilusad plaanid vett vedama ja sel suvel ei tule ei Lofoten'it ega Šveitsi. Aga loodan Leedut näha. Oli küll plaan tsiklid laevaga üle vee viia, aga hind oli liiga karm.

Juba enne reisi seoses tööga pidin uurima nagu EHIC asja ja tekkis küsimus, et mille pagana pärast Euroopas reisides üldse reisikindlustust on tarvis?
Haigekassa oskab selle kohta öelda ainult nii palju, et siis ei pea maksma omavastutust (visiiditasu?) ja transpordikulusid. Niisiis ainult ekstreemmatkadel, kuhu Sind helikopter päästma saadetakse. Kõik ülejäänud juhtumid katab Euroopa Ravikindlustuskaart.
Omavastutustasud teistes Euroopa maades
http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/riigiti/

EHIC kaarti saab taotleda e-riigi portaalist http://www.eesti.ee/ ID-kaardiga sisselogides. Seal on võimalik näidata, kas kaart saata büroosse või lihtkirjana koju. Niisama lihtne on, aga nii vähe reklaami asja kohta. Tellisin endale ära, aga reisi ajaks seda kätte ei saa.

Jelena Ussatšova "Iha"

Sedapuhku siis "Videvik" venelase poolt ümber kirjutatud. Midagi uut polnud, samas õhustik kuidagi tuntavalt venepärane. Sihuke veider tunne on, et ühest raamatust õnnestub erinevate kõlavarjunditega miljon raamatut kirjutada. Ainus asi, mis "Videvikust" erineb, on see, et tüdruk on Valvur ja ei esine liikidevahelist paaritumist.

Aga muidu on tänapäevane moodne vampiir praktiliselt inimesest eristamatu ning kui ta peakski magama surnuajal ja kirstus, siis on see mingi kiiksuga perekonnatraditsioon.

Eriti meeldis mulle see lõik, kes tüdruk oma külmkapi sisu üle arutles, et mida vampiirile ikka õhtusöögiks pakkuda. "Huvitav, kas vorst sobiks?"

Missugune näeks välja "Videvik" mõne tuntud eesti kirjaniku sulest

Raamatu järelsõnas on räägitud autorist ja toodud välja autori sõnad enda kohta: "Minu raamatud on universaalsed. Need räägivad igavikust"
Mida iganes see ka ei tähendaks

Eesti elu

Tegelikult võiksime uue presidendi valida tõesti tõsielushow's "Eesti otsib presidenti", nagu soovitati ühes kommentaariumis.

Vaadates Delfis värvilist pealkirja "Esileedide duell" mõtlesin, et ega ikka enam jaburamaks minna ei saa

I don't like mondays

29. jaanuaril 1979 aastal läks üks 16 aastane tüdruk kooli ja võttis kaasa relva. Ta tulistas mänguväljakul surnuks 2 täiskasvanut ja vigastas veel üheksat.
Põhjuseks ütles tuntuks saanud lause: "Ma ei armasta esmaspäevi"
Veel lisas: "Mul polnud selleks mingit põhjust. See oli lihtsalt lõbus, nagu laskmine parditiigil. Lapsed seisid nagu kari lehmi."

Karistuseks mõisteti 25 aastat kuni eluaegne. Naine on esitanud praeguseks 4 vabastamisetaotlust ja need on tagasi lükatud. Viimast kord 2009 aastal. Uus võimalus vabastust taotleda tuleb tal 2019 aastal. Ehk siis on ta 56 aastane. Elatud elu. Mitte mingit põhjust tulistada. Mitte mingit põhjust veeta kogu elu unustatuna vangis.
Allikas: Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/I_Don't_Like_Mondays

Ilmselt olekski too naine tundmatuks jäänud ja unustatud, kui Bob Geldof poleks laulu teinud.

Demokraatia

Kas demokraatia on üksiksiku jaoks positiivne või negatiivne?
Kas demokraatia vastand on diktatuur või anarhia?
Miks riikides, mis ennast demokraatlikeks peavad (demokraatia peaks olema enamuse võim) on vähemuste huvid väga hästi kaitstud?


http://et.wikipedia.org/wiki/Demokraatia
ja arutelu
http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Demokraatia

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Tavaliselt ma sellise särava kaanepildiga raamatuid ei letil vaata, sest eeldan selle taga mingit tõeliselt lääget armastusromaani. Tänapäeval, kui raamatuid trükitakse nii palju, aga raamatu kättevõtmise olulisemad eeldused 2 - autori nimi ja raamatu esikaas. Niisiis esikaane kujunduse valikuga tasuks tõeliselt ettevaatlik olla. Aga suvi läheneb ja järjest vähem uut kirjandust poodidesse ilmub ning sel põhjusel võtsin ka selle raamatu kätte.
Möödunud sajandi alguse tsirkuse elu kirjeldus on üsna huvitav, aga vast kõige huvitavamad on omanäolisemad on tegelaskujud. Kui peategelane nende sündmuste keskel erilist muljet ei jäta  - tegu on väljakujunemata poisikesega - siis seda huvitavam ja vastuolulisem on tema soosija, rivaal ja vaenlane August. Samuti peategelasega ruumi jagav kääbus Walter. Ja ei tohi ka unustada staarelevant Rosie't.

Petegelane vanaduses on märksa isekam ja väljakujunenum. Samas inimesena, kellel üle 90 aasta vanuses pole enam sõnaõigust ja võimalust oma sõna maksma panna, igatseb ta ainult kodu. Kodu mitte selles mõttes, et jääks soovimatu külalisena järgmise põlvkonna hoolitsuse alla, vaid see kodu, mida noorusest mäletab. Tema noorus oli tsirkus.

Film on vist meie kindodes juba käinud. Ei arva, et mina seda kinos vaadata tahaksin. Vast ei tahaks raamatust saadud muljet vahetada

Arto Paasilinna "Lummav vabasurmasõit"

Kohe raamatualguses on valdav äratundmiserõõm - soomlased ja eestlased on nii sarnased. Jaanilaupäeva kirjeldatakse lahinguna, kus soomlased võtavad ühise otsuse ühe ööga tappa aasta jooksul kuhjunud masendus ränkraske joomise ja seksiga. Flegmaatiline ja ängi all kannatav intovertne natuur on selline, kelle otsus iga hinna eest pidutseda tundub pigem punnitamise, mitte loomuliku sisimast tulnud soovina.  Justin Petrone ütles oma Minu Eesti II-s, et eestlane peaks õnnelik olema, et neil on olemas selline ekstreemne ekstravert nagu Anu Saagim. Meenub veel see, kui ma vaatasin saadet "Mida teie arvate?" pidudest ning mõtlesin, et minu jaoks ei seostu sõna pidu mitte millegi meeldiva ega igatsusväärsega. Ju sõna pidutsema tundub sellise peab-iga-hinna-eest-särama asjana. Eriti jube sõna on "glamuur", aga see vist ei seostu enam selle teemaga, sest eestlaste-soomlaste mure viinasse uputamine on vast kõike muud kui glamuurne.

Raamat peaks olema kohustuslik kirjandus kõigile depressioonis ja enesetappu planeerivatele inimestele. Minu meelest illustreerib hästi seda, et kui ikka surm on kindlalt ja grupiviisiliselt plaani võetud, siis ei tundu selle enesetapuga mitte kusagile kiiret olevat. Eriti kui on meeldiv seltskond, palju ajaviidet ja ilusad vaated.

Leidsin ühe blogi kande, kus samuti arutletakse eestlaste-soomlaste sarnasuse ja raamatu üle
http://realbarmyarmy.blogspot.com/2008/12/death-dont-wait.html