Üheksas päev - Väikese Nõia kodukandis

Hommikul oli Saksamaa sügise kohta tavatult jahe. Väljas oli näha, kuidas hotellikülalised kraapisid autoakendelt jääd. Hotell oli sedasorti lihtne, kuhu tulevad rõõmsal meelel matkajad. Nägin, kuidas hommikul paar sõitis jalgrattaga minema. Jalgratastega ringiliikumine on Saksamaal palju levinum kui Eestis.
Goslar tundub sedatüüpi turismikohana, mida tulevad hea meelega kohalikud vaatama. Retseptsionis olid müügil Goslarit reklaamivad meened - näiteks Goslari sildiga õlu koos klaasiga.
Reisijuht ütleb linna kohta, et seal on on kõige rohkem vahvärkmaju. Meile jäid hoopis silma teisttüüpi majad. Majad, mille seinad olid nagu katusekividest ehitatud.

Kuna sel päeval plaanisime pikki ringe mitte teha, siis valisime ilusaid vaikseid teid Goslari läheduses. Õhtuks oli plaan BraunSchweigi jõuda, aga enne oli soov vaadata Harz rahvuspargi läheduses ilusaid kohti. Tee Schulenbergi viis mööda pea kuivanud jõe sängist. Tundub, et see jõgi on Oker, aga 100% kindel ei saa olla. Jõgesängi kaldad olid kaetud kiltkiviga.

Schulenbergis olid aknad ehitud nõiamaskide ja muu sedalaadi kraamiga

See oli koht, kus tekkis mõte, et järsku on Blocksbergi mägi kusagil lähedal ja linnake on inspiratsiooni saanud "Väikse nõia" raamatust. Kas see just nii on, seda ma ei tea. Brocken (Blocksberg, Bocksberg) asub tõesti Harzi mäestikus, on 1141m kõrge ja on selle mäestiku kõrgeim tipp. Lisaks on ta ka Põhja-Saksamaa kõrgeim tipp ning nagu näib, on ta inspireerinud teisigi peale Preussleri. Mäega on seotud hulk legende.
Kõige täpsem leitud aadress tundus olevat Brocken, 38879 Schierke. Koordinaate ei leidnud esimese otsimise peale


Aga edasi Schulenbergist sõitsime mööda jõge, mis nüüdseks oli laiemaks muutunud. Okertalsperre on üks kõige suuremaid veehoidlaid piirkonnas. Selle ehitamist alustati juba enne II maailmasõda - 1938-1942. Okeri vesi on seal üles paisutatud. Võib olla sellepärast oli kaugemal veetase nii madal.
See polnud esimene sellesse kohta rajatud tamm. 1570 aastal rajatud tamm "Suur Juliusstau", on sellest 30m allpool.

+
Ja veel pilte - enam mitte Okertalist

Braunschweigi jõudsime üsna vara. Altstadthotel Wienecke  oli eriline selle poolest, et kohv on seal tasuta. Tegelikult suur kohviautomaat, kust sai kõike espressost kakaoni.
Õhtul vaatasime veel linna

Mõtleja?

Õhtusöögiks tahtsime võtta kebabid ning selleks läksime veelkord linna. Mart suudab kebabi küll tellida keelt oskamata. Lihtsalt näitaks kätega rulli ja numbrit 2. Kebab, mis meile lauale toodi, oli tõesti enneolematu - suur nagu palk.

Mart murdis kebabi pooleks - poolt sõin mina, teise poole Mart. Suur oli üllatus, kui lauda toodi veel teine kebab. Mina jõllitasin seda üllatunult ja keeldusin. Mart ajas endale sisse poole sellest ja lasi teise poole kaasa pakkida.