Sedapuhku siis "Videvik" venelase poolt ümber kirjutatud. Midagi uut polnud, samas õhustik kuidagi tuntavalt venepärane. Sihuke veider tunne on, et ühest raamatust õnnestub erinevate kõlavarjunditega miljon raamatut kirjutada. Ainus asi, mis "Videvikust" erineb, on see, et tüdruk on Valvur ja ei esine liikidevahelist paaritumist.
Aga muidu on tänapäevane moodne vampiir praktiliselt inimesest eristamatu ning kui ta peakski magama surnuajal ja kirstus, siis on see mingi kiiksuga perekonnatraditsioon.
Eriti meeldis mulle see lõik, kes tüdruk oma külmkapi sisu üle arutles, et mida vampiirile ikka õhtusöögiks pakkuda. "Huvitav, kas vorst sobiks?"
Missugune näeks välja "Videvik" mõne tuntud eesti kirjaniku sulest
Raamatu järelsõnas on räägitud autorist ja toodud välja autori sõnad enda kohta: "Minu raamatud on universaalsed. Need räägivad igavikust"
Mida iganes see ka ei tähendaks
No comments:
Post a Comment