Savisaare raamat kuulutatakse kehtetuks?

Seoses Läti Vabariigi Alüksne piirkonna avaldusega palume kuulutada Savisaare raamat kehtetuks.

Allikaviide:
http://www.tallinnapostimees.ee/1117914/latlased-suudistavad-savisaart-valetamises/

----------------------------------------------------------------------------
Antud kirjutises on kasutatud tänapäeva ajakirjanduses levinud võtet (küsimärk lause lõpus), millega kaotatakse vastutus kaheldava tõeväärtusega info levitamise eest

Pratchett & Baxter "Pikkmaa"

Pratchett on autor, kelle stiili ma imetlen ja kelle Kettamaailma lood on mind ära tüüdanud. Baxteri "Ajalaevad" seevastu on kõige huvitavam edasiarendus Wells'i "Ajamasinale", mida võib ette kujutada.

Aastal 2015 lekib internetti sammuri ehitamise skeem. Kuna joonis on piisavalt lihtne, et iga laps saaks sellega hakkama, siis just lapsed ongi masina esimesed katsetajad ja sattuvad paralleelmaailma, kust välja tulemiseks (hoolimata selgele juhendile), puuduvad neil oskused ja kaine mõtlemine. Üks lastest on teistsugune ja toob nagu vilepillimängija rotipüüdja loost lapsed sealt välja. See ongi Pikkmaa (multiversumi) avastamise ajalugu.
Maaga paralleelseid maailmu on lõpmatu hulk ning nende geograafia sarnaneb nn. Null-Maa omale. Asustust on nendest vähestes, samuti ohtlikke loomi ja nii on saanud inimesed enda kasutusele kujuteldamatu hulga maad ja maavarasid. Väike piirang maailmade vahel liikumiseks siiski on - raud on see metall, mida ei saa ühest maailmast teise viia ning ilmneb vähemus, kes ei suuda paralleelmaailma minna. Seevastu on aga inimeste hulgas loomulikud astujad, kes ei vaja masinat, et ennast teise maailma toimetada.

Allpool on sammuri ehitamise juhend


Sammuri toiteallikaks on kartul ja peal asuv lüli on kolmepositsiooniline. LÄÄS-VÄLJAS-IDA. Kui LÄÄS on sisse lülitatud, siis saab astuda. Nii kutsutaksegi neid paralleelmaailmasid selle järgi, mitu sammu läände tuleb astuda - Lääs 1, Lääs 2 jne. Sammuri ehitamise juures on huvitav see, et ükski seade ei tööta enne, kui inimene on ise selle kokku pannud või vähemalt ise selle ehitamise lõpetanud. Niisiis ei maksa sammurit poest otsida.

Kas äkki rikkaks saanud inimkond oskab kingitust kasutada või suudab kõik kuninglikult kihva keerata?

Aga maailm on täis imesid. Huvitav tegelaskuju on Lobsang, masin, kes väidab, et ta on surnud tiibetlase reinkarnatsioon. Meist hulk maailmu läänes elab ühel planeedil olevus, kes kutsub ennast Ainsuse Esimeseks Isikuks (miskipärast meenutas see mulle Clarke "Linn ja tähed" olevust Shalmiranest). Ja haldjateks kutsutud olendite paljunemine oli samuti muljetavaldav. Kuna haldjalapsed olid liiga suure peaga, siis sai see loomulikul sünnitamisel takistuseks. Laps sünnimomendil lihtsalt ASTUS kõrvalmaailma vältides nii ema vigastamist.

The Long Earth: Multiverse Physics

Lisan lingi ulmebaasi
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=81553

Edgar Savisaar "Tõde Eestist"

Tunnistan, et raamatut ma läbi ei lugenud. Lehitsesin seda raamatupoes ja jätsin selle sinna. Rohkem kui raamat, meeldis mulle Priit Kutseri blogiartikli lõpulause. Tsiteerin: "Hetked selle raamatuga möödusid märkamatult. Pärast viimase lehekülje lugemist pidin kurbusega nentima, et teos sai otsa, mistõttu jäi sisse kibelema tunne – tahaks veel!"

Raamat on ülesehitatud hüüdlausete vormis. Hüüdlausete vahel on umbes 15 realine täpsustus.
Pealkirjade lööklausete sisu võib jagada neljaks
- mis on riigis halvasti
- mis on reformil, irl-il, sotsidel halvasti
- mis on Tallinnas hästi
- mis on Keskerakonnas hästi.

Selline tüüpiline hea ja kurja võitlus.

Raamatust sain teada, et Eestil on Euroopa kõige korrumpeerunum president (pealkiri oli küll küsimärgiga, järsku Savisaar ikka kahtleb selles?). Ilves on süüdi selles, et laseb riigil Ärma talu ülal pidada, mingi vahejuhtum Hannes Rummiga (ei saanud kahjuks selgust, mis sellega lahti oli) ning häbiväärne Pussy Rioti toetamine. Vist oli veel midagi.

Reformierakond kontrollib riigikohtut, Mart Kadastiku meediat, Tallinna Sadamat, Eesti Energiat, kapot jms.
IRL kontrollib prokuratuuri, Hans H Luige meediat jms.
Sotsid kontrollivad presidendi kantseleid (tinglikult)
Keskerakond ei kontrolli kedagi

Tallinnas on tasuta ühistransport ja see on hea. Majanduslikku külge ei puudutatud.

Eesti majandus on üles ehitatud püramiidskeemile ja Eesti on arengumaa staatuses, sest ta ekspordib rohkem toorainet kui toodangut. Keskerakonnal pidi olema lahendus Eesti majanduse soost väljaupitamiseks. Ma lehitsesin küll raamatut pikalt, aga lahendust ei leidnud üles. Järsku järgmises osas tuleb. Selles osas oli ainult kirjutatud, et Keskerakonnal on lollikindel ja testitud lahendus ning et nad plaanivad rakendada astmelise tulumaksu. Kuidas turgutaks astmeline tulumaks omamaise tootmise arengut ja kelle peal see testitud on, seda polnud kirjas. Samuti polnud püramiidi täpselt kirjeldatud, nii et võin ainult oletada, mida silmas peeti ja mille poolest Eesti majandus erineb teiste riikide omast. Üldiselt kui Savisaarel on kapitalismi reformimiseks mingi plaan, siis andku teada. Raamatust ei loe seda välja.

Kuna ma sain aru, et neid osasid tuleb veel, siis võib olla ma olen ülekohtune ja esimene osa ongi ainult sisukord (Dante "Jumalikus komöödias" kuulus ka sisukorra juurde peatüki lühikirjeldus) ja nüüd tulevad järgmised raamatud, kus on teema ka lahti kirjutatud.
Kes soovib paremat ja informatiivsemat raamatukirjeldust, lugege Priit Kutseri blogi (link ülal). Kutseri blogi on siiski tunduvalt... ütleme, et kirglikumalt kirjutatud kui Savisaare raamat.

Ja ei saa jätta ütlemata  - raamatupoodidesse on müügile tulnud Pratchett, Baxter "Pikkmaa". Seda ma ei suutnud muidugi ostmata jätta. Eriti mõjus Baxteri nimi

Judith Schalansky "Kaelkirjaku kael"

Kunagi ammu, ajal, mil loodusseadused veel kehtisid, määras inimese edukuse see, kui hästi ta kohanes loodusega. Kuidas üks bioloogiaõpetaja ei mõista, et loomariigi seadused ei saa tänasel päeval enam inimeste hulgas kehtida, on mulle arusaamatu. Inimene ei pea enam kohanema loodusega, vaid ühiskonnaga ning ka kohanemisvõimetutel on oma kindel koht. Looduslikke vaenlasi ju pole.

Aga raamatust ka natuke. Bioloogiaõpetaja Inge Lohmark on 30 aastat olnud pedagoog alustades veel enne Saksamaa ühinemist ühes Ida-Saksamaa koolis. Praegune aeg pole tema teadust muutnud, sest bioloogia ei sõltu maailmakorrast, küll aga nõuab uus aeg uusi pedagoogikavõtteid, millega looduslikku valikusse uskuv õpetaja ei suuda kohaneda.
Peategelane peaks olema üdini negatiivne, ometi mõjub mõistetavalt ja isegi kaastunnet äratavalt. Kalk ja küüniline, aga ilmselt peab õigustatuks samasugust käitumist ka enda suhtes. Ei usu empaatiasse, vaid peab seda mingit laadi manipuleerimisvahendiks.

Mul ei ole mingit põhjust raamatust pikemalt kirjutada, kuna sellest on kirjutatud palju paremaid arvustusi
http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-opetajamonoloogid-ida-saksast.d?id=65054668
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1451923

Kati Lumiste "Minu Ibiza"

Üllatusega taipasin, et selle raamatu alguslugu "Üks segikammind reisipäevik" oli mul kunagi isegi raamaturiiulis olemas. Tont teab, kuhu ma selle toppinud olen. Oli selline väike vihik täiesti omapärase kaanekujundusega, mille pealkiri tundus parem kui sisu. Igal juhul tundus tol ajal igav. Ilmselt loen selle veelkord (seekord siis internetist) korralikult läbi ja mõtlen, miks see mulle igav tundus. Liiga ülepingutatud? Liiga väljamõeldud? Liiga vähe eluline? Ja mille poolest see Kati jutt nüüd usutavam tundub?

Üldiselt pole kunagi reisikirjandust ja biograafiaid ilukirjanduseks liigitanud. Need on minu jaoks pigem teatmekirjandust, kust üritan võimalikult palju infot saada. Ja plussiks on muidugi teatav inspiratsioon. Selles raamatus oli selleks inspiratsiooniks autori kirglikkus. Kui kirglikult autor elab ja kuidas tegelikult tahaks ise samamoodi elu armastada. Omal ajal jättis mulje Caroline Mytingeri "Mööda Korallimerd", kus portreemaalijast minajutustaja läks koos inimmagnetist sõbrannaga "skalpe küttima". Nende tulemus oli muidugi vast muljetavaldavam, sest ettevõtmine oli ikka kordades hullumeelsem ning paberile pandud portreed olid vaatamist väärt. Samas muidugi "Minu Ibiza" autori ja sõbranna tegutsemine pani ka ikka mingi märgi maha, kui neid eestlannasid siiamaani meenutatakse. Ja kui nad suutsid ikka nii suure mulje jätta, et sellepärast Eestit vaatama tullakse, siis vast on ikka midagi õigesti teinud. Ja mina olen tänulik, et ta selle raamatu kirjutas.
Ja kui üks blogija leidis, et nõude katkiloopimine on sündsusetu, siis tuli meelde viimati vaadatud "Pilveatlas" (imeilus film muide, soovitan kõigile), kus tegelased leiavad kõiges muusikat, isegi nõude katkiminemise klirinas. Tegelikult ei suuda muidugi propageerida nõude lõhkumist, kuna see on täielikult vastuolus kõige sellega, millesse ma usun (ökoloogiline jalajälg jms.), samas ega vist Kati-suguseid planeedil nii palju ka pole, et peaks nõude-lõhkumise-vastase seaduse välja mõtlema.

Suurem asi teatmeteos see muidugi pole, kes soovib selle raamatu reisijuhiks võtta. Samas mine tea, kui keegi samu radu käib.

http://tsheburashka.blogspot.com/2010/11/minu-ibiza.html
http://yukilugemisp2evik.blogspot.com/2012/10/minu-ibiza-kati-lumiste.html

Seenelkäik

Ilmselt jättis film mulle sellepärast sügavama mulje, et vaatasin seda ilma eriliste ootusteta. Mingi kusagilt kuuldud katke, et algusestseenid jäävad venima, valmistas mind ette selleks, et lõpp väärib rohkem. Minu arvamus on sama. Kogu see sündmusterohke metsaseiklus oli rohkem sissejuhatus lõpule.

Lühidalt filmist. "Seenelkäigu" autor on Toomas Hussar ja film räägib poliitik Aadu Kägu paarist sündmusterohkest päevast. Aadu Kägu, tema abikaasa ja juhuslik hääletaja eksivad metsa ära. Metsas toimub kokkupõrge väga koloriitse kohalikuga, mille käigus tegutsetakse rohkem ellujäämise nimel, kui eetikale mõeldes. Samal päeval on lehed avaldanud korruptsioonimaigulise loo Aadu Kägu Peruu reisi rahastamisest maksumaksja rahaga ja nii ootabki poliitikut metsast välja jõudes ees pressikonverents.

Film on väga hea, sest ükski halb film ei annaks nii palju mõtlemisainet. Ehkki ma muidugi ei tea, kas see oli päriselt autori taotlus, sest lugesin Toomas Hussari kommentaari poliitiku mehistumise lugu ja kusagil tekstis välja öeldud sõna, et see kohalik tropp esindab rahva häält. WTF? Poliitik karastus selle retke jooksul tõesti märgatavalt.  Ma ei suuda hukka mõista raskes olukorras vastuvõetud ellujäämiseks vajalikke otsuseid, aga hiljem peab ikkagi inimene oma tegudega vastakuti seisma. Vähemalt iseenda ees. See, kui külma kõhuga vastas Aadu Kägu oma naise sõnadele "Ma ei suuda unustada seda metsamaja", näitas seda, kui täielikult oli ta suutnud peast välja visata selle intsidendi.
Tema pressikonverentsi kõne oli täielik pärl. See siirus, kogelemine, hääle värin, kui ta rääkis, et ta hetkel ikka veel kardab (võib olla kartiski). Võib olla jäi ta isegi oma sõnu uskuma. Kõne lõpp vast läks natuke liiga kõrgelennuliseks

Asi, mille üle ma ei osanud kohe mõelda, vaid hiljem tuli pähe, on erakonna mainekujunduse suhtumine asjasse. Miskipärast võtsin kuidagi väga lihtsalt seda, et erakonnas ikka kirjutatakse kuludesse isiklikke väljaminekuid ja et kui ka erakonnas teatakse sellest, siis see on avalik saladus, mille vastu ei võeta midagi ette. Kui ajakirjandus avastab, siis läheb erakond ringkaitsesse. Kas see ikka on nii normaalne? Kas erakond ja rahvas peavad vastanduma ja kas on tavaline, et erakonna liige ei samasta ennast rahvaga? Kas tegelikult ei peaks tahtma erakond eetilisi inimesi ja kui keegi vassib, siis püüdma sellest inimesest vabaneda? Mitte nii, et kui vassib, aga suudab meedias siluda, siis vaadatakse tema tegudele läbi sõrmede.
Ja kas üldse maailm mõistab seda filmi või on selline poliitiline suhtumine mõistetav üksnes mõnel maal? Miks muidu kirjutatakse Ida-Euroopa satiirist? Võib olla Ida-Euroopas, ehk ka Euroopa lõunaosariikides. Ja teistes riikides on välja kasvatud.

Aga lõppkokkuvõttes võiks öelda, et kui Hussar tõesti ei pannud filmi sisse seda, mida mina nägin, siis võib olla peakski parim ja mõtlemapanevam film tulema sellest, kui ausalt ja ilustamata kirjeldada ühe inimese päeva. Ja iga vaataja hindab ning mõtleb tema tegude üle. Ehk siis vaataja teeb filmi.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/margus-mikomagi-uksinda-seenel-ehk-riiki-ei-ole-kodus.d?id=65509706
http://www.epl.ee/news/kultuur/toomas-hussar-ma-ei-suuda-elu-tosiselt-votta.d?id=64969386
http://www.postimees.ee/979590/seenelkaigu-ukse-taga-seisavad-festivalid-pikas-jarjekorras/
http://www.hollywoodreporter.com/review/toronto-2012-mushrooming-seenelkaik-movie-review-368923
http://tiff.net/filmsandschedules/tiff/2012/mushrooming
http://www.screendaily.com/reports/one-on-one/karlovy-vary-qa-toomas-hussar-mushrooming/5043909.article
http://twitchfilm.com/2012/09/tiff-2012-review-mushrooming-delivers-wry-laughs.html

Kultuurirevolutsioon

Kas tõsiasi, et "Viiskümmend halli varjundit" jõudis raamatukogudesse, tähendab Langi reformi läbikukkumist?