Reisilt tagasi

Vanalinnas jalutades märkasin, et vabaõhurestorani laudade ette olid ennast mängima seadnud hispaania muusikud. Inimesena, kes ei suuda nägusid meelde jätta, oli mul muidugi raske öelda, kas need olid samad, kes Wroclawi Vanalinnas end tutvustasid rändavate hispaania muusikutena, aga repertuaar oli sama. Üritasin fotosid võrrelda, aga loobusin. Mingi sarnasus oli, aga inimesed üldjuhul kipuvad üsna sarnased olema... no kui nad just pole erinevad.
Siin võrdluseks pildid:

Muusikud Tallinna Vanalinnas

Muusikud Wroclawi Vanalinnas

9 päevane reis läks peaaegu sama kiiresti kui nädal ja koduigatsus tuli alles viimastel päevadel. Pärast reisi vaatad värske pilguga Tallinna ja Eestit ning mõtled näiteks, et miks nad seal Lennusadamas muretsevad nii väga külastajakaartide pihtapaneku pärast. Võiks ju samuti nagu Pec Pod Snezkous teha kaardile mingi tagatisraha. Siis ei ununeks niisama lihtsalt külastajal kaart taskusse ja kui ka ununeks, oleks muuseumil raha uue muretsemiseks.   

Aga reisist. Reis toimus augusti alguses, oli suunaga Tšehhi mägismaale ja tagasi, väikeste vahepeatustega II Maailmasõja olulisemates punkrites ning Poola-Tšehhi kaubandusvõrgus. Transpordivahend oli suur buss õppesõidu märkidega ning reisikaaslasi oli 26. Niisiis päris palju võõraid, kes kõik reisi lõpuks päris võõrasteks ei jäänud, sest kasutati erinevaid sotsialiseerumist soodustavaid abivahendeid.  Minul tutvumine just liiga lihtsalt ei käi ja nii suure hulga võõraste keskel kohkun ära, aga reisi lõpuks oskasin kõiki nägusid ja nimesid kokku viia.