Tahtsin juba nädalavahetusel kirjutada, aga juhuslikult tuli sõit Otepääle. Mõnikord on armas, et mõni asi, millest kardad kõige hullemat, laabub hästi. Igal juhul ette heita pole mul kutsujale midagi ja kontsert, mida külastasime, oli viimase peal. Otepää on ikka imeilus koht ja kui teda natuke Tallinnale lähemale lükata, siis hakkaks iga nädal seal käima.
ATV-ga sõit oli minu jaoks küll natike liiga kurnav. See kättpidi rippumine käsipuude küljes põhjustas selle, et veel praeguseni ulatuvad käed põlvini. Samas joogas on ju pikad käed see, mida kõik taotlevad. Eksju!
Aga kontserdist. Kontsert toimus 11.10.2009 Maarja kirikus ja esinesid Kätlin Värton ja Mait Trink. Oli täiesti lahe vaadata, kuidas kõrvuti laulab turske 205 pikkune mees ja õbluke 153 pikkune naine. Kirikul oli eriliselt ilus kaja. Ma pole eriline süvamuusika austaja ja seetõttu esimesed päris klassikalised laulud olid minu jaoks rasked, aga muusikalide lood võtsid liigutusest pisara silma. Eriti kui Kätlin laulis seda Susan Boyle lauldud "I dreamed a dream" säravamalt, kui too popiidolist kuulsaks saanud daam.
Mõtlesin Kätlinit vaadates sellele, et mu kadunud ema omal ajal nautis väga Anu Kaalu esitusi. Ütles, et Kaal on nagu väike linnuke. Peaks vaatama, kui pikk tema on. Kätlin suutis oma väikese koguga ikka laval imet teha.
Mis ma nüüd joogas teada sain - väljahingates liigub kõht sisse ja sissehingates kõht välja. Miks mul sellega kõik korras pole?!