Bernard Beckett "Loomine"

Bernard Beckett "Loomine".

Aastatel 2030 olid tekkinud maailmas nii poliitilised kui ka majanduslikud pinged. Inimesed otsisid probleemides süüdlast, mida meedia neile vastutulelikult näitas. Sidemetega ärimees Platon, kes tajus kaasaegse maailma võimumängude tõttu tekkinud kriisi, rändas aastal 2050 Aotearoa saarele, kus ta rajas Vabariigi. Vabariik pidi lahendama individualismi probleemi. Et inimene olid rüvetatud ebapuhastest mõtetest, ahnusest ja muudest pahedest, siis riik järgis ranguse põhimõtet. Samaaegselt maailma tabanud taud tõstis Platoni pooljumala ja kangelase seisundisse.
Platoni Vabariik on võõrastele suletud ja täielikus isolatsioonis välisilmast. Sissetungijad kõrvaldati füüsiliselt, kuna taudi kahtlus rippus õhus. Vabariigi kodanike lapsed võeti vanematelt ära, testiti neid ning tulemusele vastavalt jagati klassidesse. Klassid olid Filosoof, Tööline, Tehnik ja Sõjaväelane. Või kuulus kõrvaldamisele. Koolitundides õpetatati kõigile maadlust, geneetikat ja matemaatikat. Vanemaks saades oli võimalik ka paljuneda juhul, kui esitasid vastava avalduse ning Geneetilise Vastuolu Ministeerium vastuväidet ei esitanud.
Idee inimest ühiskondliku idee ja perekonnast eraldamisega hoida egoismist ei kandnud siiski vilja, kuna mõtteid kontrollida pole võimalik. Vähehaaval tekkisid eelistatud rühmad. Filosoofe ei eraldatud enam vanematest ja filosoofide vanemad võitlesid õiguse pärast panna oma lapsi eliitkoolidesse. Pööbli seas kumas läbi rahulolematust riigiga. Noorem põlvkond ei uskunud enam taudi ohtu. Ilmnesid ohtlikud ideed. Filosoofid üritasid luua uut liiki tehisintellekti.
Sellisel ajal kerkis esile mees nimega Aadam Forde. Tegu oli kindlasti vaimse inimesega, sest ta liigitati Filosoofiks. Küll aga tekitas ta juba varases nooruses laineid autoriteetidele vastuhakkamisega. Kui pärast ühte intsidenti degradeeriti ta filosoofi kohalt ja määrati sõjaväkke, siis sai ta seal hakkama ajalugu muutva teoga. Et ta valves olles keeldus käsku täitmast ja lasi sissetungija riiki (võõra nimi oli Eeva) ning seejuures tulistas oma partnerit, siis vangistati ta ja temast üritati teha näitlik eeskuju. Võimu meelest oli see tänuväärt võimalus rahustada mässumeelseid ideid ja tekitada inimestes uuesti hirm taudi ees. Kuigi võõramaalane oli taudist puutumata, levitati uudist, et naine kannab eriti nakkavat viiruse vormi. Paraku ei osanud võimud arvestada sellega, et noor ja sarmikas Aadam Forte võidab rahva sümpaatia. Algselt plaanitud hukkamist ei saanud enam sellisel kujul läbi viia.
Filosoof William, kes tegeles eksperimentaalsete robotite loomisega, tõsi, siiani mitte väga suure eduga, oli saanud hakkama uue põlvkonna õppiva robotiga, kellele ta pani nimeks Artfink. Et ta oli aga ainult roboti eeskuju ja tundus, et roboti areng on jäänud seisma, siis otsis ta robotile uut mängukaaslast. Aadam tundus olevat piisavalt põnev isiksus ja nii tegigi ta kohtule ettepaneku anda robot Aadami eluaegseks seltsiliseks vangikongi. Kohus, kes oli sattunud patiseisu, võttis sellise lahenduse kergendustundega vastu.

Edasine osa raamatust keskendus roboti ja Aadama suhtlusele, mille tulemus viis uue Vabariigi sünnini.
Kindlasti on kõige nauditavamad osad raamatust Arti ja Aadama vahelised dialoogid.

Aadam Forde eluloo esitab Akadeemiale oma eksamitööna 14 aastane Anaximandros, kelle õpetaja on Perikles.


Tsitaat:
Kangelase loomisega on alati sama probleem. Et nad oleksid puhtad, peame nad rumalateks muutma

Anaximandros - vanakreeka filosoof.
Arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest.
http://wiki.zzz.ee/index.php/Anaximandros


Sõnaseletused
püloon - ehistorn v tugipost.
diskursus - pikem tekst koos kultuuriliste ja sotsiaalsete viidetega (humanitaar ja sotsiaalteadustes)