Sunday, May 22, 2011

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Tavaliselt ma sellise särava kaanepildiga raamatuid ei letil vaata, sest eeldan selle taga mingit tõeliselt lääget armastusromaani. Tänapäeval, kui raamatuid trükitakse nii palju, aga raamatu kättevõtmise olulisemad eeldused 2 - autori nimi ja raamatu esikaas. Niisiis esikaane kujunduse valikuga tasuks tõeliselt ettevaatlik olla. Aga suvi läheneb ja järjest vähem uut kirjandust poodidesse ilmub ning sel põhjusel võtsin ka selle raamatu kätte.
Möödunud sajandi alguse tsirkuse elu kirjeldus on üsna huvitav, aga vast kõige huvitavamad on omanäolisemad on tegelaskujud. Kui peategelane nende sündmuste keskel erilist muljet ei jäta  - tegu on väljakujunemata poisikesega - siis seda huvitavam ja vastuolulisem on tema soosija, rivaal ja vaenlane August. Samuti peategelasega ruumi jagav kääbus Walter. Ja ei tohi ka unustada staarelevant Rosie't.

Petegelane vanaduses on märksa isekam ja väljakujunenum. Samas inimesena, kellel üle 90 aasta vanuses pole enam sõnaõigust ja võimalust oma sõna maksma panna, igatseb ta ainult kodu. Kodu mitte selles mõttes, et jääks soovimatu külalisena järgmise põlvkonna hoolitsuse alla, vaid see kodu, mida noorusest mäletab. Tema noorus oli tsirkus.

Film on vist meie kindodes juba käinud. Ei arva, et mina seda kinos vaadata tahaksin. Vast ei tahaks raamatust saadud muljet vahetada

No comments:

Post a Comment