"Da Vinci kood" oli esimene raamat Dan Brownilt, mida ma lugesin. Pole just eriline fänn, aga lugesin läbi. Nüüd lõpuks otsustasin siiski sellegi raamatu läbi lugeda.
Pettumus oli avastusest, et ma olen siiski filmi näinud ja seetõttu tean lõppu. Niisiis ikkagi vale valik.
Veidral kombel jäi mind huvitama hoopis raamatust lause: "Ta andis Langdonile pöidlaid kergitades märku. Langton naeratas talle vastu ja tegi samasuguse märgi teadmata, kas naisel on ikka aimu, et tegemist on mehelikkuse ja elujõu iidse fallosliku sümboliga". Huvitav, kas keegi teab kedagi, kes murrab pöidlaga OK märki tehes pead sellise probleemi üle ja kui keegi murrab, siis kas tõesti keegi mõtleb säärases sõnastuses?
Täiesti usun, et sümboloogiaprofessor nii mõtleb.Mis sõnastuses Langdon mõtleb, me teada ei saa, sest tegemist ei ole otsekõne, vaid parafraseeringuga.
ReplyDelete