Alpimaja on sportlaste treenimine hapniku defitsiidi tingimustes.
Ulmelugejana tean ma loomulikult Harglat kui kirjanikku. Samas pole kunagi Eesti ulmet maailmatasemega võrdseks pidanud. Samas seda seriaali vaadates mõtlesin küll, et seda annaks väljapoolegi müüa. Polnud selles eesti filmile omast uimasust, vaid tegu oli tõeliselt seiklusliku ja dünaamilise looga. Lihtsameelse maatüdrukuna vast mõtlen, et kas meie väikeriigis saab ikka sedaliiki peent konspiratsiooni arendada, samas... vast on kõik võimalik.
Muljet avaldab töö, mille on Hargla teemat uurides ära teinud. Muidugi kirjanikuna võib tal olla pagas täis igasuguseid hetkel tarbetuid teadmisi, mida kasutada. Ega mina ju tegelikult ei tea, kuidas sünnivad raamatud/stsenaariumid erinevatel inimestel.
Minu ootus lõpule oli, et paha paljastatakse ja peategelane demonstreerib taset. Võib olla ehk pisut traagikat. Lõpp, kus selgub tegelik hall kardinal ning see, et peategelasel, hoolimata kogemustest, on endalgi nöörid, oli minu jaoks heas mõttes šokk, üllatus, milleks ma polnud valmis. Olen elus nii palju filme näinud, et lõpu võte, kus peategelane paneb kildudest tervikpilti kokku, ei tundunud millegi väga värskena. Samas sobis see sellisesse filmi.
Võib olla oleks asi natuke parem olnud, kui olekski asja kompaktsemaks teinud ning saanud täispika mängufilmi? Praegu on see jutiga vaadates täispikk 5 tunnine lugu.
Lugesin praegu, et Alpimaja vaatajanumbrid ei ole head. Mind see pisut üllatab
No comments:
Post a Comment