Eelmises "Kolmeraudses" ütles Linnar Priimägi välja huvitava mõtte, et lapsi tuleks meedia vastu immuniseerida. Iseenesest hea mõte kasvatada lapsi, kellel on poogen sellest, mis nendest räägitakse, õpetada empaatiat ja kaastunnet vaese ajakirjaniku suhtes, aga ikkagi. Mis siis teha, kui teised lapsed pole sama hästi immuniseeritud ja kuulutavad klassikaaslase, kelle perekonnast leht jama kirjutab, paariaks?
Kas tõesti on ükskõiksust kasvatada lihtsam kui kehtestada mõned lihtsalt reeglid meediale, internetile, millele iganes? Või siis tõesti on nii, et vaesel kollast kirjutaval kirjatsural pole midagi lastele lauale panna, kui ta teiste eraelus ei tuhni?
Mõni aeg tagasi oli Rohke Debelaki uudistes järgmine teade, et tööpuudus suureneb ja see tähendab, et töö on otsa lõppenud. Ja on loomulik, et kui kõik töö on tehtud, siis lõpuks saavad enamikust inimestest rantjeed. Kas meil siin Eestis on ikka kõik töö ära tehtud, et vorsti leivale saamiseks tuleb tegeleda millegagi, mida kellelegi vaja pole?
No comments:
Post a Comment