Eesti keele grammatikas õppisin kunagi küsilauset. Seal moodustati see nii, et lause ees oli küsisõna ja lause lõppes küsimärgiga. Viimasel ajal on Delfi portaalist kadunud segadusttekitavad artiklite pealkirjad, kus küsilauset kasutatakse senitundmatul moel, aga Elu24 jätab seda stiili:
"Inglane saab kümne naisega kümme last?"
"ÜRO nimetas tulnukate kontaktisiku?"
Kas need on väited või küsilaused? Lehte "Pealinn" lehitsedes ehmatasin päris ära, kui lugesin pealkirja: "Tallinna tänavate kandevõime on liigagi hea?" ja alapealkirja "Pooled teed liiga head?"
Küsimärki ma alguses ei näinud, aga kui artiklit lugeda, siis ikka tundub, et tegu on väitega, mitte küsimusega.
Ikkagi arvan, et minu silmad lähiajal liiga head teed ei näe ja et meil ei saa olla ükski tee liiga hea. Liiga hea tee võib olla näiteks selline, mille peal ei raatsi autoga sõita - järsku määrid ära. Või näiteks nii sileda asfaltiga, et rehvid ei haaku. Väga head teed (mitte liiga head) on Euroopas, Valgevenes on väga head ja ka Krimmis on head teed. Magistraalid võivad Tallinnas normis olla, aga Pallasti tänavate sarnased kohad tuleks küll ükskord parandada. Mitte nii, et pärast talve näeb tee välja nagu miiniväli ja enne järgmist talve on enamik auke täis aetud.
No comments:
Post a Comment