Pärast "Maailma mõõtmise" lugemist olin valmistunud selleks, et Manuel Kaminski nimeline maalikunstnik on olemas ja autor kirjutab temast mingit pseudoajalugu. Otsisin isegi mööda internetti taga.
Minajutustaja Sebastian Zöllner on mees, kellel küll anded puuduvad, aga kes on õnnistatud märkimisväärse koguse ülbuse ja häbematusega, mis aitab tal jalaga uksi lahti lüüa ja tunda ennast mugavalt seal, kus ta pole teretulnud. Kõik sellepärast, et ta ei jää nagunii uskuma, et inimesed ei naudi tema seltskonda.
Nii otsustab ta endast märgi maha jätta tuntud kunstniku viimase biograafina. Kuna Kaminski vastab kõigile tingimustele - omal ajal kuulus ja kõmuline ning nüüd meediast kadunud, enamik ei teagi, et ta veel elab - siis saab sellest kunstnikust tema valik.
Tema reis kujuneb veidi teistsuguseks, kui ta on oodanud. Kaminski osutub palju osavamaks manipulaatoriks, kui ta ise on. Lisaks on vanal kunstnikult märkimisväärset sarmi ning biograaf on ümber sõrme mässitud.
Pilt, mis kaasagsete jutu järgi Kaminskist joonistub, on huvitav ja poolik. Lausa kutsub internetist tema elulugu otsima.
http://www.epl.ee/artikkel/590520
http://lugemissoovitus.wordpress.com/2011/02/02/daniel-kehlmann-mina-ja-kaminski/
http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-viska-see-siis-minema.d?id=39347803
No comments:
Post a Comment