Samanimeline raamatu on John Cleesel, aga hetkel tahtsin rääkida ikkagi Rakvere teatri samanimelisest näidendist. Pärast reisi Saku-kanti külastades oli käepärane seda etendust vaatama minna. Läksin ja ei kahetse. Ehkki suurt vaimustust ei tunne.
Näidend pidi vastama mulle olulisele küsimusele, kuidas paarisuhtes ellu jääda. Samas ei oska mina selle retseptiga suurt midagi peale hakata. Esimene pilt hilinevast mehest ja tund aega ootama pidanud vihasest naisest oli üsnagi eluline ja ootasin sellelt üpris palju. Samas vahepealne mäng kippus kohati farsiks kätte minema. Ei usu mina, et retseptiks sobib ainult pilt lõputult nunnutavast mehest ning jalgpalli kaifivast naisest. Või mis nende koolituste eesmärk oligi. Mõni asi oli üsna täppi. See kõverpilt kooselust, kus naine annab iga tegevuse peale pluss ja miinuspunkte ning miinuspunktid on kiiremad tulema, pani vast mõtlema. Samuti meeste liigutuste erinevused - kuidas võtab mees t-särki seljast ja kuidas tõmbab seda naine. Väga huvitav teadmine. Ei tahaks küll pragmaatik olla ja öelda, et ei oska midagi selle teadmisega pihta hakata, aga nii see vist on.
Pildike naisele helistamise simulatsiooniga oli humoorikas.
Aga eluga peab vist igaüks ise toime tulema. Ilma õppekavadeta
No comments:
Post a Comment