Mõtlen õpetajate palgatõusudest ja sellest, et Ansip ütles - ei, võlgu me ei võta ja laste arvelt ei ela.
Aga miks üldse küsimus läks võlguvõtmisele? Oletame, et meie SKP tõuseb, keskmine tõuseb, kõigi palgad tõusevad. Ka siis jääb õpetajate palganumber alla keskmist, kui kõik asjad võrdses proportsioonis tõusevad. Pole isegi tähtis, kas meie riik on rikas ja keskmine väga hea palk, aga number annab signaali, et Sa oled keskmisest vähem väärtustatud.
Tegin statistikameti lehel huvi pärast päringu. Aastad olid näha alates 2000-ndast. Kogu aeg olid haridussektori keskmine palk 85%-89% keskmisest. Niisiis, lugupeetud peaminister, küsimus pole mitte võlgu võtmises, vaid vales planeerimises ning vales prioriteetide hindamises. Ei ole mina seda eelarvet näinud, et teada, kust kokku hoida, aga oleks ometi uhke olla riik, kus Haridus on parimas mõttes väärtustatud. Kas pole?
Eriliselt räigelt mõjusid ühe netikommentaatori sõnad, et mis need õpetajad virisevad - parklad ju uhkeid autosid täis. Kas poleks kurioosne, kui sama netikommentaatori lapsi õpetav õpetaja, inimene, kes peaks olema autoriteet, käiks pärast tööd supiköögi sabas? Aga suhtumine kohati tundub sinnakanti, et mõned saavad miinimumpalka, miks õpetajaid ei võiks. Arstide õigust kõrgemale palgale peetakse kuidagi loomulikumaks ja see näitab, et õpetajaameti madal maine on JUBA TÄNA teadvuses sees.
Keegi levitas mingit Soome palganumbrite linki. Seal tundusid õpetajate miinimumpalgad algavat 2600-st. See on vist Soome keskmisest madalam? Järsku ongi levinud praktika, et tänapäevane maailm ei väärtusta haridust? Aga kust tulevad nii kõrged tasud igat liiki koolitustele ja kursustele?
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/02Aastastatistika.asp
No comments:
Post a Comment