Saabumine

Aja surnukslöömine on üsna väsitav tegevus ja kui me südaööks Trapanisse jõudsime oli mu ainus soov hotell kätte saada ning magama minna. Pacecos asuva hotelli leidmisega probleeme ei tekkinud. Pimeduses tundus, et oleme suurde aeda sattunud. Hiljem selguski, et hotell pakkus veel veinide degusteerimist, samuti müüs veini. Paar hotelli veini olid ka numbritoas ning see tähendas magamamineku aja edasilükkamist veel paari tunni võrra. Baglio Cantello oli hotelli nimi. Pole kunagi veini asjatundja olnud ja ei saa öelda, et ma oleksin Sitsiilias järsku selleks muutunud.

Öine mulje hotellist ületas ootused. Toad olid omaette majas ning pärast Tallinna sügist tundus soe välisõhk eriti mõnus. Toal oli rõdu. Sitsiilias kasvab viigikaktus umbrohuna. Praegu uurisin, et tegelikult peaks viigikaktuse vili olema küps just sel ajal, kui me olime Sitsiilias. Kirjelduse järgi peaks vili meenutama maitselt mango, meloni, arbuusi, banaani segu. Niisiis sellest maitseelamusest jäin ilma 

Istusime öisel rõdul, jõime veini ja segasime tõenäoliselt teisi hotelli külalisi. Välgumihkli puudumisel saab suitsule tuld ka keeduspiraalilt.

Hommikusöök oli hinna sees ning hommikusöök oli pisut parema valikuga kui Roomas. Espresso seevastu oli pea igal pool hea kvaliteediga, ainult minu jaoks liiga väike. Ei julgenud pärast eelmist Itaalia reisi enam cafe americanot küsida, kuna kartsin, et tehakse jälle filtrikohv.


Sitsiilia on kasside maa. Peaaegu igas hotellis nägime me mõnda kassi, nii ka Paceco hotellis. Seal oli neid koguni 3 tükki. Kassid olid üsna iseseisvad ja hästi toidetud. Võib olla otsisid nad ise süüa, sest nägin, kuidas üks nendest mingi sisalikulaadse eluka kinni püüdis. Elukas nägi selline välja (pildistatud Palermos)