Veel lõunarannikut

Kõige rohkem olin lugenud enne reisi Gelast. Wikipediast sain teada, et Gela rajati 688 E.M.A. ja et kuni 1928a oli linn tuntud Terranova nime all. Gelas on maffiaperekondadel endiselt mõjuvõimu ja see on ka süüdi selles, et Gelas puudub turism. Turismi ja teiste turistide puudumist me muidugi miinuseks ei osanud lugeda, sest kuigi olen ka ise turist, on turism hävitanud väga paljude kohtade eriilmelisuse. Üldse ei imestaks, kui ka Alaska 5 tärni hotellis võib tunda ennast samamoodi nagu Egiptuse luksusmajutuses.
Gela oli kena linnake ilusa rannaribaga. Ei oska öelda, kas sattusime linna halval ajal või olidki seal alati ummikud, aga liiklus oli tüütu. Vaatasime ainult ühte ilusat aiakest, kus jalutasid ringi peaaegu eranditult ainult vanurid. Tekitas küsimuse, et kas aed on mingi hoodekodu aiake. Aias seisis Umberto I mälestusmärk.

Kodutöö käigus leidsin Ragusa kohta palju kiitvat ja mõtlesin, et sõidaks Ragusast läbi, kui Siracusa peale suundume. Olime peaaegu Ragusa äärelinnas, kui Mart avastas, et tegu pole rannalinnaga ja kuna linnad olid hetkel pinnuks silmas, siis ei tahtnud kesklinna liiklusse sukelduda. Nõustusin natuke kurvalt selle arvamusega ning panime koordinaatidesse Siracusa. Oleks vist pidanud siiski mõne vahesihtpunkti panema, sest Garmin valis otse tee. Meil oli küll kõige uuem Sitsiilia kaart, aga paraku tundub, et kaarditegijad olid natuke haltuurat teinud ning samaväärsetena olid maha märgitud laiad maanteed ning kitsad mägiteed. Nii leidsime ennast sisemaal seiklemas. Mäekülgi mööda üles kruttises ei tundunud Siracusa sugugi märkimisväärselt lähenevat. Huvitav reisil oli see, et nägime hästi palju kiviaedu. Nagu oleks keegi tahtnud mäeküljed teha kiviaedadest ruudulisteks.

Giarratanasse jõudmise ajaks olime tiirlemisest üsna tüdinud. Giarratana on siiani nähtud linnadest kõige kenam. Heas korras ja ilusate kirikutega. Tänavatel olid püstitatud peenest traadist auväravad, mis moodustasid ornamente, nii et oli jõulutunne (pilt illustreerimiseks pole küll parim, aga annab vast aimu, mida ma silmas pean)

S. Antonio Basilica

Järgmine peatuspaik oli juba Siracusa, kus leidsime majutuse kesklinnas, suhteliselt mittemidagi ütlevas viisakas korteris. Siiski, korterite all oli suur parkimisplats, kus oli võimalik autot hoida ning korteril oli rõdu. Õhtul nägime, kuidas teised olid rõdule laua lohistanud ja jõid küünlavalgel veini. Järgisime seda eeskuju.
Siracusa linnasüda paikneb Ortiga saarel. Hoolimata sellest, et tegu on rannaäärse linnaga, puudus puhkerand ja oli ainult sadam. Siiani nähtutest suurim linn.
Ortiga saarele saab sõita autoga. Erilist võimalust vanalinnas autoga ringelda seal pole. Päris mitmed tänavad on liikluse keeluga.