Haritud Eesti

Mõtlen õpetajate palgatõusudest ja sellest, et Ansip ütles - ei, võlgu me ei võta ja laste arvelt ei ela.
Aga miks üldse küsimus läks võlguvõtmisele? Oletame, et meie SKP tõuseb, keskmine tõuseb, kõigi palgad tõusevad. Ka siis jääb õpetajate palganumber alla keskmist, kui kõik asjad võrdses proportsioonis tõusevad. Pole isegi tähtis, kas meie riik on rikas ja keskmine väga hea palk, aga number annab signaali, et Sa oled keskmisest vähem väärtustatud.
Tegin statistikameti lehel huvi pärast päringu. Aastad olid näha alates 2000-ndast. Kogu aeg olid haridussektori keskmine palk 85%-89% keskmisest. Niisiis, lugupeetud peaminister, küsimus pole mitte võlgu võtmises, vaid vales planeerimises ning vales prioriteetide hindamises. Ei ole mina seda eelarvet näinud, et teada, kust kokku hoida, aga oleks ometi uhke olla riik, kus Haridus on parimas mõttes väärtustatud. Kas pole?
Eriliselt räigelt mõjusid ühe netikommentaatori sõnad, et mis need õpetajad virisevad - parklad ju uhkeid autosid täis. Kas poleks kurioosne, kui sama netikommentaatori lapsi õpetav õpetaja, inimene, kes peaks olema autoriteet, käiks pärast tööd supiköögi sabas? Aga suhtumine kohati tundub sinnakanti, et mõned saavad miinimumpalka, miks õpetajaid ei võiks. Arstide õigust kõrgemale palgale peetakse kuidagi loomulikumaks ja see näitab, et õpetajaameti madal maine on JUBA TÄNA teadvuses sees.

Keegi levitas mingit Soome palganumbrite linki. Seal tundusid õpetajate miinimumpalgad algavat 2600-st. See on vist Soome keskmisest madalam? Järsku ongi levinud praktika, et tänapäevane maailm ei väärtusta haridust? Aga kust tulevad nii kõrged tasud igat liiki koolitustele ja kursustele?
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/02Aastastatistika.asp

Viktor Pelevin "Libalooma Püha Raamat"

Venemaal elas 1200 aastane libarebane A Huli, kes teenis leiba prostitutsiooniga. Prostitutsioon polnud mitte just väga tavapärane, vaid... kuidas ta seda kutsuski. Tegelikkuse transformeerimine? Libarebane tekitab kliendile sabaga illusiooni parimast oodatud seksist ise sealjuures füüsiliselt enda keha mängu panemata. Erinevate Venemaa ametimeeste käest kätte (või mõttest mõttesse?) liikudes juhtus meie libarebane kokku teise libaloomaga - libahundi Aleksander Serõi-ga - kellesse ta juhtumisi armus. Nagu tavaliselt kõigis muinasjuttudes on ka sedapuhku suudlusel võlujõud ning suudlus muutis halli majesteetliku hundi mustaks krantsiks.
Taustast veel niipalju, et A Huli pidas lugu Nabokovist ning Berkeley-st. Libarebane ei olnud just parimal arvamusel inimese ajuehitusest, aga mõnda neist suutis ta aktsepteerida. Mõlemad libaloomad on huvitatud legendist, mis rääkis Ülilibaloomast. Kuigi kumbki täpselt ei teadnud, mis on Ülilibaloom, siis mõlemad tahtsid see olla ning uskusidki, et nad on selle seisundi saavutanud.
Hundi-rebase armulugu lõppes, kui konservatiivne Aleksander sai teada oma kallima tõelise vanuse. Hoolimata enda väiksest kiiksust ei suutnud ta taluda mõtet gerontofiiliast.

http://loterii.blogspot.com/2011/09/viktor-pelevin-libalooma-puha-raamat.html
http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=78839

Eesti Laul 2012 ehk maitse üle ei vaielda

Esimesest voorust oli ainuke lugu, mis kõrvu jäi, Milky Whip'ilt. Huvitav nootide lahknevus saate ja vokaali vahel jäi kõrvu. Nojaa... hiljem leidsin siiski, et see lahknevus polnud tahtlik, sest vähemalt demovideos laulsid nad samasse nooti, mis oli saade. Ja tegelikult demovideo oli parem. Niisiis õige noodi laulmine on parem. Aga mina peaksin tõsiselt oma muusikalist maitset ravima, kui must laulmine on see, mis mulle lahe tundub.

Täna kuulasin seda Tenfold Rabbit'it. Laul oli hea ja solist tundus väga andekas, olgugi, et porgandihääle tegemine pole minu maitse. Otsisin natuke internetist ja leidsin, et tegelikult on solistil väga ilus madal tämber ning et ülejäänud lood meeldisid mulle rohkem - tõeliselt multiandekas ja laia hääleulatusega. Pagan seda teab, miks peetakse lahedaks, kui meeshääl piiksub. Igal juhul poleks mul midagi selle vastu, kui laul edasi saaks. Kahju, et nad ei oska eesti keeles laulda. Või eesti keeles pole võimalik rokkmuusikat teha?
Üks youtube video ja mõned lingid veel siis

http://www.youtube.com/watch?v=Azacykwsfmk
http://www.youtube.com/watch?v=5K2EWaqpZU4
http://www.youtube.com/watch?v=zEdozb3x148

Orelipoiss edastab sotsiaalset sõnumit ja tundsin ennast täiesti lõbustatult esitust vaadates. Vot muusika ei ole minu maitse ja vist ei hakkagi meeldima. Ehkki selle aasta lool on rohkem lootust, kui möödunud aastasel. Lenna laul oli kena, aga ei jätnud sama head muljet nagu eelmise aasta Rapunzel. Samas eesti keel kõlab tema suus tõeliselt ilusasti.

ACTA ja Ansip

Eks need kired ACTA ümber ole pisut ülepingutatud. Samas on ACTA väljamõtlejatel ka mingid silmaklapid, et nad ei näe, et see pole nii lahendatav. Kas poleks lihtsam, kui piraatlusega kaotavad inimesed mõtleksid üle ja ümber, mis eelised ikkagi internetil ja laial levikul on?
Võib olla saaksid nad teha täiesti oma ja seadusliku lehe, kust on võimalik kõiki tooteid soovijatel tasuta alla laadida? Selline leht oleks hea reklaami ja klikikanal ja nad konkureeriksid sellega piraatkauba ülespanejatega. Teine võimalus, et see, mis internetikasutajale on tasuta, ei pea tingimata olema nende poolt tasuta ära antud. Mingid kokkulepped interneti teenust pakkuvate firmadega peaks olema ometi võimalikud? Täpset lahendust küll ei tea, aga usun, et interneti teenusepakkujad ja autorid/produtsendid suudaksid teha koostöös mingi lahenduse, mis on mõlemale soodus ja mida kasutades internetikasutaja ei saagi teada, et kaudselt maksab ta kulud.
Piraatlust ei peata, aga vaba kanalit on alati võimalik kuidagi enda kasuks pöörata.

Teine teema, mis mind mõtlema pani, on meie peaminister. Selline tunne, et meedia on läinud Ansipiga sõjajalale. Küsimus polegi niivõrd selles, mis Ansip ütleb või teeb, vaid selles, kui tigedalt on meedia seda edastama hakanud. Eks see repliik, mida praegusajal enim meie peaministrile süüks pannakse, on Õhtulehe vastane. Kas tõesti see pani relvile? Kuulasin Keskpäevatunnist Hõbemäe arvamust, et Ansip käitub arrogantselt ja et ta on muutunud. Ise seda ei arva. Arvan, et meedia suhtumine on muutunud ja Neljas võim on see, kes on tõeliselt Eestis võimul. Või ma eksin ja asi on hoopis selles, et lõpuks ometi hakkas ajakirjandus uskuma, et Ansipi vastased netikommentaatorid on mainstream suund ning nende toetust tuleb taotleda? Kõige šokeerivam oli tänane Ekspress, kus kirjutati Ansipi minevikust sellises võtmes, et temast positiivset muljet ei jäänud. Otsekui oleks tänane käitumine jätnud jälje ka minevikule. Huvitav, kas ajakirjanikud on ajakirjanduse poolt mõjutatud?

Aga teema "ACTA ja Ansip" juurde tagasi pöördudes tahaks kõigile öelda, et demokraatia ei tähenda ainult seda, et enamuse huvid on ülimuslikud. See tähendab veel seda, et igal on õigus oma seisukohta välja öelda ja kaitsta. Ja kuigi Ansip on ACTA pooldaja, siis ka tal peab olema õigus välja öelda seisukohta, mis mulle ei meeldi

Monoloogid

Film monoloogides, mille keskseks teemaks on Lennard Meri. Alguses mõtlesin, et on segi aetud ja näidatakse mingit teist filmi, sest milleks need itaaliakeelsed tekstid. Tähelepanelikult vaadates jõudsin järeldusele, et see peab olema "Päikeselinn". Lapsepõlves jättis raamat "Campanellast" mulle kustumatu mälestuse ja üht-teist riigikorrast, eriti päikese kõige keskmeks seadmist, ma mäletasin. Huvitav, kas Eestit võrreldakse Päikeselinnaga või pigem unistust paremast Eestist?
Vast kõige rohkem puudutas mind see filmis möödaminnes visatud lause, et eestlasi on nii palju hävinud ja need allesjäänud ei ole see kõige parem tõug. Ja liigutavalt mõjus lause, et Lennard Meri ei võrrelnud Eestit teiste maadega. Tema jaoks vast Eesti oli kõiksus või midagi sellist.

Internetist leidsin, et Campanella "Päikeselinn" on ilmunud 2005 aasta LR-is eesti keeles

Auto klaasipesuvedelik

Kust jookseb piir ostja teavitamise ning hirmutava reklaami vahel?
Täna vaatasin Prismas metanooli baasil klaasipesuvedelikku. OK, oleksin vast kergelt võtnud pakendil olevat pealuud ning rasvast kirja "Mürgine". See, et sissejoomisel mürgitab, pole ka veel nii hirmus, aga et sissehingamisel tekitab pöördumatuid kahjustusi, pani mõtlema. Kes meist poleks mõnikord tundnud autos istudes klaasipesuvahendi lõhna? Asja tipp oli kiri, et selle kemikaali kasutamisel tuleb riietuda kaitseriietusse.

Niisiis andsin alla ja ostsin 1,79 EUR maksva 5liitrise kanistri asemel 3,49 EUR maksva 4,5 liitrise Polari (sisaldab denatureeritud etanooli).
PS! kumbagil pakendil polnud täielikku koostisainete loetelu.

Niisiis kui tegu on laiatarbekaubaga, siis palun mitte tarbijat hirmutada, vaid kirjutada, missugusel kasutamisel see KAHJUTU on. Kui aga tegu on mingi tootega, mida võib ainult vastava koolituse läbiteinud spetsialist kasutada, siis vast ei ole tark seda supermarketis müüa.
Imelik, et ma pakendit lugesin. Ilmselt olen varemgi metanooli baasil klaasipesuvedelikku ostnud

Lõpetuseks link ühele autofoorumile, kus arutletakse etanooli/metanooli baasil klassipesuvedelike üle
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=40924
http://lorenzo.planet.ee/Autolehe%20artiklid/Autokeemia%20ja%20tarvikud%20ning%20muu/Klaasipesuvedelike%20v%f5rdlus.PDF
http://www.parnupostimees.ee/244405/kuidas-valida-auto-aknapesuvedelikku/

Virtuaalne revolutsioon

Nii oli tänase filmi nimi. Pärast filmi "Connected" vaatamist oli mul natuke lihtsam leppida ideega, et internet on vahend inimese paremaks tegemiseks. Viimased aastad olen ma internetist mõelnud pigem kui mingist sõltuvusest; asi, milleta ei saa; mida tuleks lastele anda mõõdukas koguses; mis on kahtlemata järjekordne pahe, mida valge inimene ei suuda arukalt tarbida. Tegelikult on vist intenet oma olemuselt tõeliselt positiivselt revolutsiooniline. Interneti abil suudame mida iganes. Keelt õppida, maailma avastada, loominguga tegeleda. Tasuta igavene allikas, tõeliselt demokraatlik ja kõigile kättesaadav. Lihtsalt inimese loomus on muutnud esialgse hea idee, sõnavabadus moondub mõtteta sõnaohtruseks, petturid leiavad koha ning enese harimise asemel lüüakse aega surnuks.
Miskipärast olid filmis osalejad üllatunud sellest, et internetis pole konkurentsi ning facebook on sisuliselt ainus. Facebook on üks nendest keskkondadest, mida minu meelest ei saagi mitu olla, kuna kõigi inimeste ühendamise idee ei lubagi rohkem selliseid. Samamoodi nagu ei saa olla internette mitu, ei saa ka sarnaseid ühiskeskkondi olla mitu - kui inimesed tahavad kõiki leida ja kõigile kuuldavad olla, siis peavad nad olema SAMAS keskkonnas. Iseasi on muidugi see, et samamoodi võiks see ühine keskkond olla ka kõigi oma... nagu on internet kõigi oma.
Mõtlesin ka piraatlusest. Loomingu vargus on vast tõeliselt paha. Samas, kas keegi on tegelikult hinnanud piraatluse mõju reklaamina?

Aastaarv 1991 tuli üllatusena. Mõtlen, et mida mina arvutitest mäletan. 1986 aastal nähtud maailma suurimate mikroarvutite kõrval tulid mingid personalarvutid (Iskra vist?). Alles 1990 või 1991 aastast mäletan PS2 arvutit, kus käis ka Windows. Vist oli numbriga 2. Internetiga seoses tulevad meelde nimed "fidonet" ja "muda" (nimetatutest viimane üks võrgukeskkond, mäng). Mõlemad seotud tõeliste entusiastidega, kes ei tegelenud asjaga kindlasti mitte raha pärast.
Ja siis, 1999 aastal olin järsku ühes jututoas, kust leitud inimesed siiani on head sõbrad. Sinna kusagile vahele pidi jääma aeg, kus interneti brauser tuli ja muutus tavaliseks ning igapäevaselt kasutatud asjaks, aga ei oska selle jaoks aastaarvu leida.