Diskussioon

Vaadates tänases "Kolmeraudses" Eiki Nestori ja Valdo Randpere väitlust, mõtlesin, et olen sattunud huumorinurka. Kui poliitikute omavaheline suhtlemine nii raske on, siis väärivad kõik poliitikud oma palka.
Kui ma nüüd õigesti aru sain Eiki Nestori küsimusest, siis ta tahtis lihtsalt teada, et miks seda raha riigikassasse peab koguma töötuskindlustuse nime all, kui seda töötuskindlustuseks ei kasutata. Võiks ju meie valitsus vähendada töötuskindlustusmaksu ja kehtestada uus maks nimega "masumaks".
Väga võimalik, et ma ei saanud küsimusest õigesti aru, nagu tundus, et Randpere sai täiesti teisiti aru. Aga väga oleks soovinud, et Randpere oleks sellele küsimusele vastanud.
Aga poliitikud tuleks saata kooli väitlust õppima

S.J.Watson "Ei. Tohi. Magama. Jääda."

"Ei tohi magama jääda" on raamat 47 aastasest naisest, kes igal õhtul magama minnes kaotab kõik oma mälestused ja hommikul hakkab neid jälle taastama. Võib olla ka minu mälu teeb trikke, aga mulle tundub, et Murdoch kirjutas raamatus "Kell" sarnasest juhtumist, aga vist kadusid ainult emotsioonid. Kui tolles raamatus tundus selline mälu kaotus isegi positiivsena, et iga päev on võimalik uusi elamusi saada, siis siin on inimese elu täielik põrgu. Alates hommikusest ehmatusest, et oled vägivaldsest valesse stseeni kistud, vales kohas ja kehas, vale inimese kõrval, ja edasine süüdlaslikult püüdlik teesklus. Naine hakkab pidama psühhiaatri soovitusel, oma mehe eest varjates, päevikut, mis aga toob esile valesid ja vastuolusid ning raamat muutub kriminulliks. Kaane tagakülje lugemise järel kahjuks üsnagi äraarvatav lõpp.

Raamatule ma sama kalki hinnangut ei anna. On üsna huvitav lugeda naise päeviku järjekordset hommikut. Korra mõtlesin, et selline detektiivitöö ja salatsemine nõuab püsivust. Siis mõtlesin, et püsivusest saab rääkida siis, kui pead igapäevaselt pingutama. Kui iga päev ongi see ainuke päev, mida mäletad, siis me ei saa ju rääkida püsivusest. Rutiin puudub

Haritud Eesti

Mõtlen õpetajate palgatõusudest ja sellest, et Ansip ütles - ei, võlgu me ei võta ja laste arvelt ei ela.
Aga miks üldse küsimus läks võlguvõtmisele? Oletame, et meie SKP tõuseb, keskmine tõuseb, kõigi palgad tõusevad. Ka siis jääb õpetajate palganumber alla keskmist, kui kõik asjad võrdses proportsioonis tõusevad. Pole isegi tähtis, kas meie riik on rikas ja keskmine väga hea palk, aga number annab signaali, et Sa oled keskmisest vähem väärtustatud.
Tegin statistikameti lehel huvi pärast päringu. Aastad olid näha alates 2000-ndast. Kogu aeg olid haridussektori keskmine palk 85%-89% keskmisest. Niisiis, lugupeetud peaminister, küsimus pole mitte võlgu võtmises, vaid vales planeerimises ning vales prioriteetide hindamises. Ei ole mina seda eelarvet näinud, et teada, kust kokku hoida, aga oleks ometi uhke olla riik, kus Haridus on parimas mõttes väärtustatud. Kas pole?
Eriliselt räigelt mõjusid ühe netikommentaatori sõnad, et mis need õpetajad virisevad - parklad ju uhkeid autosid täis. Kas poleks kurioosne, kui sama netikommentaatori lapsi õpetav õpetaja, inimene, kes peaks olema autoriteet, käiks pärast tööd supiköögi sabas? Aga suhtumine kohati tundub sinnakanti, et mõned saavad miinimumpalka, miks õpetajaid ei võiks. Arstide õigust kõrgemale palgale peetakse kuidagi loomulikumaks ja see näitab, et õpetajaameti madal maine on JUBA TÄNA teadvuses sees.

Keegi levitas mingit Soome palganumbrite linki. Seal tundusid õpetajate miinimumpalgad algavat 2600-st. See on vist Soome keskmisest madalam? Järsku ongi levinud praktika, et tänapäevane maailm ei väärtusta haridust? Aga kust tulevad nii kõrged tasud igat liiki koolitustele ja kursustele?
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/02Aastastatistika.asp

Viktor Pelevin "Libalooma Püha Raamat"

Venemaal elas 1200 aastane libarebane A Huli, kes teenis leiba prostitutsiooniga. Prostitutsioon polnud mitte just väga tavapärane, vaid... kuidas ta seda kutsuski. Tegelikkuse transformeerimine? Libarebane tekitab kliendile sabaga illusiooni parimast oodatud seksist ise sealjuures füüsiliselt enda keha mängu panemata. Erinevate Venemaa ametimeeste käest kätte (või mõttest mõttesse?) liikudes juhtus meie libarebane kokku teise libaloomaga - libahundi Aleksander Serõi-ga - kellesse ta juhtumisi armus. Nagu tavaliselt kõigis muinasjuttudes on ka sedapuhku suudlusel võlujõud ning suudlus muutis halli majesteetliku hundi mustaks krantsiks.
Taustast veel niipalju, et A Huli pidas lugu Nabokovist ning Berkeley-st. Libarebane ei olnud just parimal arvamusel inimese ajuehitusest, aga mõnda neist suutis ta aktsepteerida. Mõlemad libaloomad on huvitatud legendist, mis rääkis Ülilibaloomast. Kuigi kumbki täpselt ei teadnud, mis on Ülilibaloom, siis mõlemad tahtsid see olla ning uskusidki, et nad on selle seisundi saavutanud.
Hundi-rebase armulugu lõppes, kui konservatiivne Aleksander sai teada oma kallima tõelise vanuse. Hoolimata enda väiksest kiiksust ei suutnud ta taluda mõtet gerontofiiliast.

http://loterii.blogspot.com/2011/09/viktor-pelevin-libalooma-puha-raamat.html
http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=78839

Eesti Laul 2012 ehk maitse üle ei vaielda

Esimesest voorust oli ainuke lugu, mis kõrvu jäi, Milky Whip'ilt. Huvitav nootide lahknevus saate ja vokaali vahel jäi kõrvu. Nojaa... hiljem leidsin siiski, et see lahknevus polnud tahtlik, sest vähemalt demovideos laulsid nad samasse nooti, mis oli saade. Ja tegelikult demovideo oli parem. Niisiis õige noodi laulmine on parem. Aga mina peaksin tõsiselt oma muusikalist maitset ravima, kui must laulmine on see, mis mulle lahe tundub.

Täna kuulasin seda Tenfold Rabbit'it. Laul oli hea ja solist tundus väga andekas, olgugi, et porgandihääle tegemine pole minu maitse. Otsisin natuke internetist ja leidsin, et tegelikult on solistil väga ilus madal tämber ning et ülejäänud lood meeldisid mulle rohkem - tõeliselt multiandekas ja laia hääleulatusega. Pagan seda teab, miks peetakse lahedaks, kui meeshääl piiksub. Igal juhul poleks mul midagi selle vastu, kui laul edasi saaks. Kahju, et nad ei oska eesti keeles laulda. Või eesti keeles pole võimalik rokkmuusikat teha?
Üks youtube video ja mõned lingid veel siis

http://www.youtube.com/watch?v=Azacykwsfmk
http://www.youtube.com/watch?v=5K2EWaqpZU4
http://www.youtube.com/watch?v=zEdozb3x148

Orelipoiss edastab sotsiaalset sõnumit ja tundsin ennast täiesti lõbustatult esitust vaadates. Vot muusika ei ole minu maitse ja vist ei hakkagi meeldima. Ehkki selle aasta lool on rohkem lootust, kui möödunud aastasel. Lenna laul oli kena, aga ei jätnud sama head muljet nagu eelmise aasta Rapunzel. Samas eesti keel kõlab tema suus tõeliselt ilusasti.

ACTA ja Ansip

Eks need kired ACTA ümber ole pisut ülepingutatud. Samas on ACTA väljamõtlejatel ka mingid silmaklapid, et nad ei näe, et see pole nii lahendatav. Kas poleks lihtsam, kui piraatlusega kaotavad inimesed mõtleksid üle ja ümber, mis eelised ikkagi internetil ja laial levikul on?
Võib olla saaksid nad teha täiesti oma ja seadusliku lehe, kust on võimalik kõiki tooteid soovijatel tasuta alla laadida? Selline leht oleks hea reklaami ja klikikanal ja nad konkureeriksid sellega piraatkauba ülespanejatega. Teine võimalus, et see, mis internetikasutajale on tasuta, ei pea tingimata olema nende poolt tasuta ära antud. Mingid kokkulepped interneti teenust pakkuvate firmadega peaks olema ometi võimalikud? Täpset lahendust küll ei tea, aga usun, et interneti teenusepakkujad ja autorid/produtsendid suudaksid teha koostöös mingi lahenduse, mis on mõlemale soodus ja mida kasutades internetikasutaja ei saagi teada, et kaudselt maksab ta kulud.
Piraatlust ei peata, aga vaba kanalit on alati võimalik kuidagi enda kasuks pöörata.

Teine teema, mis mind mõtlema pani, on meie peaminister. Selline tunne, et meedia on läinud Ansipiga sõjajalale. Küsimus polegi niivõrd selles, mis Ansip ütleb või teeb, vaid selles, kui tigedalt on meedia seda edastama hakanud. Eks see repliik, mida praegusajal enim meie peaministrile süüks pannakse, on Õhtulehe vastane. Kas tõesti see pani relvile? Kuulasin Keskpäevatunnist Hõbemäe arvamust, et Ansip käitub arrogantselt ja et ta on muutunud. Ise seda ei arva. Arvan, et meedia suhtumine on muutunud ja Neljas võim on see, kes on tõeliselt Eestis võimul. Või ma eksin ja asi on hoopis selles, et lõpuks ometi hakkas ajakirjandus uskuma, et Ansipi vastased netikommentaatorid on mainstream suund ning nende toetust tuleb taotleda? Kõige šokeerivam oli tänane Ekspress, kus kirjutati Ansipi minevikust sellises võtmes, et temast positiivset muljet ei jäänud. Otsekui oleks tänane käitumine jätnud jälje ka minevikule. Huvitav, kas ajakirjanikud on ajakirjanduse poolt mõjutatud?

Aga teema "ACTA ja Ansip" juurde tagasi pöördudes tahaks kõigile öelda, et demokraatia ei tähenda ainult seda, et enamuse huvid on ülimuslikud. See tähendab veel seda, et igal on õigus oma seisukohta välja öelda ja kaitsta. Ja kuigi Ansip on ACTA pooldaja, siis ka tal peab olema õigus välja öelda seisukohta, mis mulle ei meeldi

Monoloogid

Film monoloogides, mille keskseks teemaks on Lennard Meri. Alguses mõtlesin, et on segi aetud ja näidatakse mingit teist filmi, sest milleks need itaaliakeelsed tekstid. Tähelepanelikult vaadates jõudsin järeldusele, et see peab olema "Päikeselinn". Lapsepõlves jättis raamat "Campanellast" mulle kustumatu mälestuse ja üht-teist riigikorrast, eriti päikese kõige keskmeks seadmist, ma mäletasin. Huvitav, kas Eestit võrreldakse Päikeselinnaga või pigem unistust paremast Eestist?
Vast kõige rohkem puudutas mind see filmis möödaminnes visatud lause, et eestlasi on nii palju hävinud ja need allesjäänud ei ole see kõige parem tõug. Ja liigutavalt mõjus lause, et Lennard Meri ei võrrelnud Eestit teiste maadega. Tema jaoks vast Eesti oli kõiksus või midagi sellist.

Internetist leidsin, et Campanella "Päikeselinn" on ilmunud 2005 aasta LR-is eesti keeles