Neljas päev - Austrias

Järgmise päeva ööbimist planeerisime Salzburgi lähedal, kortermajutuses. Hommikul tundus meie majutuspaik, hotell Widderstein, veel ilusam. Eelmisel päeval uimasena oli Mart klaasi punast veini linadele ajanud, aga hommikul polnud kohal inglise keele oskajaid. Mõnes ülerahvastatud hotellis oleks sihuke fopaa kahe silma vahele jäänud, aga kohas, kus me olime ainsad külastajad, tundus selline eksimus liialt raskena.

Mõned pildid hotellist ja selle lähikonnast

Õhtul väsinuna hotelli jõudes ei hakanud Mart oma navi seadet otsima. Avastades aga autos, et see on kadunud, pöördusime tagasi. Hotellist ei suutnud leida ja peatusime teeserval, et oma kottide sisu uurida. Selle tegevuse käigus möödus auto, kus istus ka hotellis meile hommikusööki serveerinud härrasmees ning tõi meile navi järele. Selgus, et see oli registratuurilauas. Tänu talle. Samas poleks me peatust teinud poleks ta meid kunagi leidnud. Õnn oli meie poolt.

Eelmisel päeval sõitsime Lichtensteinist mööda ja siiamaani on võlg - me olime Vaduzist umbes 60km kaugusel ja ei käinud vaatamas. Lihtsalt polnud tahtmist tagasi pöörduda. Siht oli Oberstdorf, mis erinevalt meie hotellist Mittelbergis, asus Saksamaa poolel. Oberstdorf on eestlastel meeles ilmselt maailmameistrivõistluste tõttu. Igal juhul ka minusugusele spordivõhikule meenus nime kuuldes suusatamine.
Hotellis olime vaadanud kaarti ja leidnud, et on täielik raiskamine, kui me sellise looduse juurest pöördume kohe kiirteele, et Salzburgi jõuda. Seetõttu kirjutasime välja mõned vahepunktid navi jaoks. Reutte, Lermoos. Täpset marsruuti kahjuks enam ei mäleta. Peaks ikka rohkem reisil kirja panema, sest tee oli ilus ja marsruut võiks olla korratav.

Mingil momendil tüdisime keerlemisest ja lõime navisse lõppsihi ning panime minema Salzburgi poole. Mitte täpselt, sest meie majutus asus seal läheduses külakeses. Siiski 20km pole mingi maa.
Meie majutuskoht oli kena kahetoaline korter, kus oli pliit ja kõik söögitegemiseks vajalik olemas. Olime kohal juba üsna vara ja käisime veel õhtul Salzburgi vaatamas.

Mart märkas muidugi linna minnes kohe autosid, mida tahtis hommikul vaatama minna. Mina suhtusin sellesse kerge vastumeelsusega, sest minu jaoks liiga reisi algus ja ma ei tahtnud veel autodest midagi teada. Autoost oli minu jaoks esialgu veel vastumeelne kohustus, mida just ilmtingimata ei peagi tegema.
Salzburgis elab umbes 150tuh inimest. Linna asub Salzachi jõe kaldal. Kuna viki ütleb jõe kohta, et selle nimi tuleb sõnast sool (salz) ja nime saanud seetõttu, et jõgi oli tähtis ühendustee soolaga kauplemiseks, siis võib ainult oletada, kust tuli linna nimi.
Linna sissesõit on läbi massivsete kiviväravate. Vanalinna jõe kaldal aga imeilus. Kahjuks nägime linna ainult õhtul ja hommikul (minu süü tõttu) tagasi ei pööranud.