On vist tõsi, et iga kirjanik kirjutab ühte ja sama lugu. Sama on ka Asimoviga. R.Daneel ilmub esimest korda välja lugudes Maast, kus inimesed on aheldatud Maa teraskoobastesse, üksikud asustatud maailma on tehtud nii mugavateks, et inimesed isegi ei mõtle kosmosevallutamistele, kui need just turvaliselt ei toimu. Vajadust kosmost vallutada ja hirmu selle ees, et maalased rassina manduvad, kui kosmoselende ette ei võeta, tuleb jutuks romaanis "Igaviku lõpp". "Koidu robotites", mis on üks teraskoobaste sarja raamatuid, võetakse jutuks Susan Calvin ja tema telepaatiline robot, mis on tuntud Asimovi robotinovellidest. Samuti tuleb "Koidu robotites" esimest korda sisse idee teadusest nimega psühhoajalugu, millega peaks ennustama inimkonna käitumist ning vältima katastroofe. Selle võtab 20tuh aastat pärast "Koidu roboteid" kasutusel Hari Seldoni nimeline matemaatik ajal, kus kosmoselennud on inimkonna pärisosa ja samas läheneb inimkond ühe tsivilisatsiooni hukule. Hari Seldoni kaaslasena tuleb esile R.Daneel, kes on 20tuh aastat suutnud edukalt varjata seda, et ta polegi inimene. Hari Seldon on rohkem tuntud Asumi rajajana.
Niisiis ilma vaatamata aastaarve oleks tegevuste järjestus järgmine.
"Igaviku lõpp" - inimkonna ekslemine korraks ajas rändamise radadele, et sellest ku progressi pärsivast loobuda ja otsustada kosmoselendude kasuks.
Robotite lood (Susan Calvin) - toimus paralleelselt kosmoselendude tekkega. Siis kuulub ka "Positrooniline inimene"
Bailey lugude sari - ("Koidu robotid") Maa on sulgunud teraskoobastesse ja loobunud kosmoselendudest ning põlgab roboteid, ent kasutab neid. Teised maailmad on mugavad, liberaalsed. Liiga mugavad. Uusi kosmoselende ei tehta.
Asumi sari - Kosmos on vallutatud ja robotid kadunud. Hari Seldon võtab kasutusel psühhoajaloo ja üritab tsivilisatsiooni hukust päästa.
Kui seda kõike vaadata ajaloo osana, millegi, mida saab järjestada, on huvitav. Tegelikult ongi Asimov loonud omaenda ajaloo, kus kõik läheb lõpuks paika.
Aga ikkagi ootaks uusi ulmeraamatuid. Ilmselt liigitatakse mind Asimovi lugejaks. Samas Asimovi samast loost saab ükskord ka küll. Tahaks midagi uut. Miskit, mis oleks nagu Card "Enderi mäng" või Simak "Linn" või Tepper "Rohtmaa" või LeGuin "Pimedus pahem käsi" või Herbert "Düün" või Clarke "Linn ja tähed"....
Nimekirja võib lõpmatuseni jätkata, sest need oli raamatud, mis kõik originaalsed.
Fantasy ei tundu ka nii värske nagu alguses. Eriti ei meeldi, kui ilmub järjekordne esimene osa triloogiast.
Palun uut ulmet.
No comments:
Post a Comment