Alguses oli protomateeria, mille plahvatusest sündis universum. Plahvatuse käivitas... Jumal vist, mõttejõul. Sõnal selles müüdis pole kohta...
On 24. sajand ja inimesed on õppinud ennast teleporteerima mõttejõul. Kuna mõte on kõige odavam energia, siis abivahendite kasutamine liikumiseks punktist A punkti B on ainult rikaste lõbu. Teleportatsiooni kasutamine, tolleaegsed kutsuvad seda jauntimiseks - liikumisviisi avastaja Jaunte'i järgi, on siiski piiratud. Arvestades, et Maa päritolu humanoide on 11 triljonit ja need asustavad 3 planeeti ning 8 kaaslast, oleks tore jauntida Maast kaugemale. Paraku piirdub enamikel inimestel jauntimise ulatus 1000 km ja ta peab suutma kohta ette kujutada.
Sellisel ajal on Universumi avarustesse jäänud triivima üks rüüstatud laev, kus ainus ellujäänu ootab päästmist ja kui arvatav päästja petab ta lootusi, muutub ellujäänu kättemaksuhimuliseks tiigriks. Ilma aimamata, et ta erines juba ammu.
Raamatuga lepitas mind raamatu lõpp. Rikkiläinud roboti ja Foyle dialoog on huvitav. Drastiline meetod inimkonna küpsuse hindamiseks - saa täiskasvanuks või sure - ületas mu ootusi raamatu osas.
Samuti teadusinimeste suguharu oli lahe idee.
Loo alguses olin šokeeritud autori viisist kirjeldada tehnilisi leiutisi ilma nende sisu seletamata lihtsalt visates väga neoromaanilikult sisse nimetuse "jauntimine". Asi, mis sobiks tõesti sarnasesse raamatusse nagu "Kondikava revolutsioonile Pariisis", aga mitte ulmekirjandusse. Energia energiaks (isegi, kui energiat toodab ainult mõte), aga kas see tähendab, et ese läbib tõesti füüsiliselt sellel vahemaal olevad punktid? Või siis inimene ise muundub energiaks? Või mingit seletust tuleks ikka nagu pakkuda. Ajaparadoksid?
100mg ainet, mille plahvatusest moodustus universum, purustab ainult Püha Patricku katedraali. Kas see mitte ei alahinda sellise aine plahvatusjõudu?
Mõtlesin veelkord ka arvust 11 triljonit. See on siis umber 1375x rohkem kui praegu Maal inimesi. Kui 24. sajand on umbes 3000 aasta pärast, siis peaks iga saja aastaga inimkond 1,27 korda suuremaks muutuma. 100 aasta pärast oleks meid 10miljardit ja järgmiseks aastatuhandeks juba 87 miljardit. Tõesti-tõesti seesuguse rändtirtsudena paljunemise jaoks vajaksime lisaruumi.
UPS! Mida ma küll mõtlesin. Loomulikult oli kommentaari parandus õige - 300 aasta pärast on 24.sajand. Ja see tähendab, et me tõesti paljuneme nii tohutult, et juba 10 aasta pärast pole nalja ja juba 100 aasta pärast on meid 10x rohkem kui praegu. Niisiis järgmise kümne aasta Nokia peaks olema kosmose vallutamine, muidu oleme endaga plindris
24. sajandi maailma kujutamine jäi kuidagi fantaasiavaeseks. Võib olla on asi ka selles, et autor kirjutas raamatu 50-ndatel, kus inimesed veel ei teadnud, et digitaalsed käekellad on väga hea idee.
Ulmebaasis on siiski positiivsed arvustused ülekaalus. Et siis lugege!
Linke ka
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=212
http://loterii.blogspot.com/search/label/Alfred%20Bester
24. sajand ikka u 300 aasta pärast.
ReplyDelete3000 aasta pärast on... midagi 50. sajandi kanti või?
Sul on täiesti õigus - asi on märksa traagilisem, kui eile tundus. Öeldakse, et hommik on õhtust targem.
ReplyDelete