Monday, October 11, 2010

Jerry Pournelle "Falkenbergi leegion"

Aastaks 2000 on Nõukogude Liit (sic!) ja USA muutunud peamisteks jõududeks maailmas ja pannud aluse sõjalisele ühisorganisatsioonile CoDominium. Maailmas on süvenenud näljahäda ja ülerahvastatus ja 2008 aastal seoses Aldersoni avastustega lahkuvad esimesed maailmaavastajad Päikesesüsteemist, et leida uusi asumaid. Asustuskõlblikke maid leidub ja esimesed väljarändajad lähevad sinna vabatahtlikult, samas probleemide süvenedes hakatakse Maale ebasoovitavaid inimesi lihtsalt välja saatma. Väljasaatmisi nimetatakse viisakalt Ümberasustamisteks.
John Christian Falkenbergi isa (sünd 2043) on ajaloolane. Noor Falkenberg lahkub 15 aastaselt kodust, et ühineda CoDominiumi laevastikuga. Ajal, kus inimesed on põhiliselt kas kodanikud või maksumaksjad, on neil, kes pole maksumaksjad, raske hakkama saada. Siiski suudab Falkenberg märkimisväärset karjääri teha ja kui poleks tekkinud vastuolu suursenaaatoriga, oleks tähelend pimestav. Paraku toimub autasustamine ja sõjalaevastikust kosmoselaevastikku üleviimine.
Ülevaate Falkenbergi operatsioonist planeedil Arrarat annab tema ohvitser Harlan Slater. Falkenberg suudab ennast selles operatsioonis näidata imelise strateegina, samas näidata üles kerget põlgust käsuliini vastu. Lahendus teenib küll ametlikku kiitust, samas kogub mees endale vaenlasi.
Kui algab CoDominiumi mõju vähenemine, on Falkenbergi üksus üks esimesi, kes erru lastakse. Falkenberg moodustab palgasõdurite leegioni ja paljud tema alluvad ühinevad sellega.

Raamat on ülemlaul sõduritele - korduv repliik, et sõdurid ei lahenda probleeme, vaid ostavad aega. Minu jaoks oli raamatus liiga palju sõda ja strateegiat, liiga vähe ulmet. Samas tunnistan, et tegu oli parima sõjaromaaniga, mida olen lugenud. Samuti on stateegia kirjeldamine tõeliselt põnev, parim pärast Crichtoni "Suurt rongiröövi" ja Frederick Forsyth  "Šaakali päeva".
Mingil momendil mõtlesin, et meenutab "Enderi mängu", aga see mõte ununes.
Tõlke seisukohalt oleks huvitav teada, kes see CoDominiumi küüniline rivilaul (Siim Veskimehe tõlkes vist) oli originaalis tõesti nii lohiseva riimi ja rütmiga?

Tulevikumaailmast torkas naise vaatevinklist jälgides silma eelkõige see, et tuleviku inimesed kannavad ikka veel konktaktläätsi ja prille ning solaariumid ning isepäevituskreemid pole kanda kinnitatud. Samas päevitus on moes.
Ulmebaasi viide
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?Raamat=1827

No comments:

Post a Comment