Ütleksin, et pealkiri on tabav. Ja oleksin väga õnnelik, kui ma raamatut poodi tagasi viies saaksin oma 4 EURi tagasi.
Viga on ilmselt minus, sest inimesed loevad ja kaifivad Dilberti koomiksit. Olen minagi seda vaadanud ja naljakaks pidanud. Pärast raamatu lugemist on mul tekkinud kahtlused, et järsku ma ei ole tegelikult naljast aru saanud ning mõelnud juurde oma tõlgenduse. Et ma olen tegelikult pool elu teeselnud, et mulle meeldib Dilberti koomiks.
Raamatu sisu on selles, et autoril tekkivad kiiksuga mõtted urgitsedes kõrvas, tehes sisseoste, pestes hambaid ja ta on kohusetundlikult kõik sellised mõtted kirja pannud. Ja kui sellist mõtet meelde ei tule, siis räägib habemega nalju, mida ta on korduvalt sõpradele menukalt esitanud. Kujutan ette, et mõttelugeja elu ei saa kuidagi olla lust ja lillepidu.
Et mitte fänne peletada - kõik lood on autorile omasel üleoleval toonil kirja pandud. Kindlasti on igas loos kellegi jaoks mingi filosoofiline iva (isegi mina leidsin seda mõnes loos ja mõni lugu oli ka minu meelest vaimukas). Ja kindlasti Dilberti tõsifännide jaoks kohustuslik. Loodetavasti ei tundu neile need jutud nii tüütud nagu mulle hakkasid tunduma. Lihtsalt neid jutte on liiga palju.
No comments:
Post a Comment