Minusugusel orienteerumisidioodil oli ilma tehnika abita kohutavalt raske üles leida kohta nimega Aruküla. Printisin küll enne teele asumist paki pabereid välja, aga tegin 3 tagasipööret enne kui avastasin, et olen õigel sihil ja siis suutsin ka kuidagi tee ära kaotada ning Peterburi maanteele Nehatu juurde välja jõuda. Järgnevalt pöörasin suvalisest Peterburi maantee punktist paremale ja olin mingi asulas. Õnneks asustatud punkt tähendab inimesi ja inimesed tähendab suhtlemist. Niisiis sain teada, et olen Loo asulas ja juhendid Arukülla jõudmiseks. Enam ma teelt ei eksinud.
"Sinised kilesussid jalas" on monoetendus, mille teksti on kirjutanud Kivirähk ja esitab Indrek Taalmaa. Kui ma enne etendust otsisin inimeste arvamusi selle etenduse kohta, siis leidsin ainult ühe vastuseta küsimuse, et kas lastega sobib minna. Vastus oleks, et kui tahate last hoida ropendamist kuulamast, siis vast pole just väga tark teda kaasa võtta. Mõne tegelaskuju sõnavara juba oli selline.
Kohati oli tekst naljakas, kohati huumor natuke kulunud. Tekst oleks võinud olla sisukam. Liiga suured ootused saavad seal kindlasti petetud. Samas Kivirähk ei ole kunagi päris huumorivaene.
Taalmaa kehastus ümber päris andekalt. Mõtlesin viimase tegelaskuju juures, keda see meenutab. No muidugi "Wremjas" Jan Uuspõllu poolt etendatud Zorrot.
Kõige parem tekst oli Taalmaa etendatud tibil, kusjuures siiani vaevab mind ikkagi küsimus, et kuidas ta Mäo-Ristist Hiinasse sai. Oleksin valmis selle loo ära kuulama.
No comments:
Post a Comment