Ja jälle võtsin kätte fantaasiatriloogia. Kuivõrd raamatukogust sain ja ise ei pidanud ostma, siis võtsin lugeda ja ei kahetse. Vast kahetsen ainult seda, et jälle esimene osa, mis ei ole loetav iseseisva raamatuna - ilmselt järgmise osa maandumiseks olen ammu unustanud, millest jutt.
Nauditavalt ja ladusalt kirjutatud jutt. Peategelane on varas, varjus hiilija, keskmisest elanikust arukam, professionaalsem ja iseteadlikum. Iseteadlikkus, mis takistab tal legaliseeritud varaste klubi liikmeks* astumast ja mille tõttu ta on tegelikult sunnitud võtma ette tööotsa, mis võib maksta talle elu. Varast ju kangelasena ei kujuta. Samas varaste aukoodeks takistab tal tellimusest taganemast.
Tellimuse esitaja on kuningas isiklikult, kellele teeb muret Tühimaa sügavikus ärkav Nimetu jõud ning kes maagide, haldjate, päkapikkude ja muu sellise toreda rahvaga koostöös üritab jõudu peatada.
Lisaks selgub, et juba paharettide iidne ettekuulutus räägib Varjudega tantsijast, keda ei mõjuta tumedad jõud.
Fantasia-kelmijutu segu on täiesti loetav kombinatsioon.
-------------------
* varaste gild
Maitseasi muidugi, aga mind häiris juba "Sõrmuste isanda" puhul see, et "Kääbikust" tuttavad mäekollid ja trollid tõlgiti orc'ideks. Samad tegelased on olemas ka Varjus Hiilijas. Ja veel mõtlen, et tänapäeva tõlkijad pööravad luuletuste ja ballaadide tõlgetele natuke liiga vähe tähelepanu. Puudub riim ja rütm.
No comments:
Post a Comment