Juba järelsõna lugedes olin autori fänn ja värvatud Raamat oli minu jaoks pettumus ja mõtlesin, et raamat oleks parem olnud, kui ma poleks selle kaant avanud. Ehk siis kujutlus raamatust oli midagi enamat, kui ma sealt leidsin.
Võib olla on poes palju veel raamatuid, mille puhul tunnen eelnaudingut mõtte juures, kuidas oleks seda lugeda. Ja siis loobun sellepärast, et kardan pettumist.
Kõige rohkem vast meeldis tekst "Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta Pariisis". See, missuguste vahenditega on võimalik dünaamiliselt kirjeldada tegevust, äratab lugupidamist. Alguses tundus, et mõttetult kokkukuhjatud faktid, aga siis hakkas aimuma midagi tuttavlikku. Sellist, mida isegi oled tundnud sagina keskel. Kõik see kirju virr-varr ja erinevad hüplevad tähelepanekud. Pisut-pisut meenutas Amarcordi stsenaariumi, aga mitte liialt.
Järelsõna ütleb autori kohta, et ta oli Oulipo rühmituse liige. Oulipo on 1960 aastal loodud kirjanike ja matemaatikute ühendus, mis püüdis (tsiteerin järelsõna) ühendada matemaatikute deliiriumi poeetide loogikaga. Kuna mulle on ka alati meeldinud matemaatika ja poeesia ja selline sõnum - isegi, kui asjast ei tule midagi välja, siis juba naudiks pealkirja... noh, või siis lipukirja. Ouliposse muide, interneti andmetel, kuulus ka muusikuid.
Oulipo ühe liikme raamatut on kirjeldatud Loterii blogis.
http://loterii.blogspot.com/2009/10/raymond-queneau-stiiliharjutused.html
Perec'ist rohkem on kirjutatud Postimehe artiklis
http://www.postimees.ee/?id=73360
Perec suri küllalt noorelt (1936-1982) kopsuvähki. Huvitav, kas ta ise aimas, kui prohvetlikud oli tema 1989 aastal (postuumselt siis) avaldatud tekstis, mis on ka selles kogumikus "Mõned asjad, mis mul enne surma igatahes ära teha tuleks". Selles on mõte - Loobuda suitsetamisest (enne kui mind selleks sunnitakse..)
Võib olla kirjutaski selle siis, kui juba teadis saatust?
Kuigi mulle vast ei paku pinget tekstid, kus ta kirjeldab oma aastas söödud toite ja joogikoguseid või postkaartide tervitusi. Ilmselt on mul lihtsalt vähe fantaasiat ja nende tekstide põhjal peaks mul vilksatama silme eest läbi selle inimese aasta, kus miks millal selliseid toite süüakse. Igaljuhul pole tegu ei taimetoitlase ega karsklasega.
Veel paar huvitavat linki
http://blog.varrak.ee/?p=1255
http://lugemine.blogspot.com/2010/04/georges-perec-moeldaliigitada-ja-teisi.html
No comments:
Post a Comment