Neljas võim

Sedapuhku mitte raamatust.

Vaatasin praegu saadet "Vabariigi kodanikud", kus räägiti ajakirjanduse tasemest. Eesti ajakirjanduse tasemest. Kahjuks ei näinud algust, aga astusin saatesse sisse Gräzini sõnavõtuks, mille teema oli, et kui ta tahab "Financial Times"-i lugeda, siis loeb ta seda "Financial Times'ist" ja inglise keeles ning et enamik, kes seda tahavad lugeda, teevad seda. Kuna ma vestluse algust ei kuulnud, siis võin puusse panna, millest jutt oli, aga väikese hüüdja häälena kõrbes teataksin, et mina olen see väike tarbija, kes eelistaks tõesti, et need artiklid sealt tõlgitaks eesti keelde ja et olin äärmiselt õnnelik, kui avastasin, et Postimehe majandusküljel on rubriik "Financial Times".
Eesti meediast masendavaim pilt avaneb siis, kui avad mingi uudistevoo. Näiteks http://www.w3.ee/ ja avastad, et enamik läbilipsavaid uudiseid on sellised, mis viitavad selgelt Vanale Roomale. Vseviovi (valesti) tsiteerides - kui ikka väljakule veetud krokodill ületab uudistekünnise, siis ilmselt inimestel on igav. Leiba ja vaatemänge.

Saatest sain teada, et on selline mõiste nagu uudissündmus, mida õpetatakse kõrgkoolis ja mis peaks igas uudises sisalduma. Tore, et vähemalt teooria paigas on. Kahjuks ei tehta tõesti vist ajakirjandust enam teooria järgi, vaid ajakirju teevad selgelt praktikud. Tagasiside-meetod. Klikide arvu järgi otsustatakse, mis lehte panna ja missugune pealkiri panna. Me ISE kirjutame oma meedia, mitte kõrgeltharitud ajakirjanikud.

Tegelikult polnud "Vabariigi kodanikud" see põhjus, miks ma hakkasin mõtlema ajakirjanduse üle. Lugesin päeval Postimehest arvamusartiklit, millest absoluutselt aru ei saanud. Ilmselt oleksin ma autori pointi mõistnud, kui oleks kusagil olnud see alusartikkel, millele arvamus põhines, aga ilma tausta teadmata lugesin seda, nagu mingi ravimi patsiendi infolehte. Täielik võõrkeel, ainult erinevalt infolehest ilma võõrsõnadeta
http://www.postimees.ee/?id=216420
Pidin endale meelde tuletama, et Taliban on reziim või liikumine Afganistaanis. Ja et puštu on hõim. Aga täit pilti sellest, mida autor tahtis öelda, kokku panna ei suutnud. Nüüd uuesti-uuesti üle lugedes tundub, et väljend puštu mässulised=Taliban ja puštu=puštu mässulised. Miski, millest ma varem olen teisiti aru saanud, kuna arvasin, et Afgaanid pole nii ühtsed Talibani reziimi suhtes, vaid ühtsed ainult oma Ameerika vastasuses. Nagu enamik moslemeid. Tuleb meelde Karen Armstrongi väide selles asjas, et fundamentalism ei ole kunagi religiooni peavool ja fundamenalism kerkib esile ainult rasketel aegadel.
Aga kui keegi leiab selle minu postituse, siis võiks lahkelt minusugusele põmmpeale  selgitada, mis ikkagi toimub sealmaal ja kelle poolt autor on.