Eilat-Jeruusalemm

Jätkan siis juttu Iisraelist, enne kui ma ära unustan, mida öelda tahtsin.
Iisraeli autod on automaatkäigukastiga. Pisikesed, aga automaadiga, nagu ootaksid ameeriklaste külaskäiku. Auto on mõttekam broneerida Eestist, pisut soodsam ja saab ka parema auto. Aga nii suur see hinnavahe ka ei ole, et kui on soov eksprompt tellida, ei saaks seda teha.
Iisrael nagu kõik lõunapoolsed maad läheb vara pimedaks. Niisiis tasuks sõitma hakata vara. Seda enam, et teele jääv Hai Bar (loomapark) pannakse kinni kell 4 ja kosk juba kell 3.
Eestikeelse giidiga reis Hai Bari ja Yotvata kibutsi maksab 40EUR-i. Iseseisvalt Hai Bar külastus maksab 40 türgi liiri.

Jaanalindude eest hoiatati, et need võivad pisut agressiivsed olla ja seda nad vist olidki. Viimane pilt pole küll hästi välja tulnud, aga vaatepilt, mis meile avanes, kujutas tohutusuurt jaanalindu, kes oli kogu keharaskusega kapotile vajunud. Pildi tegemise ajaks oli ta vist veidi kõrvale astunud. Taipas vist, et auto pole tema liigikaaslane ja see vilistab vägistamise peale.

Kibutsi me ei sisenenud, aga giidi jutust võis aru saada, et tegu on mingi naturaalmajandust harrastava kogukonnaga, kes teenivad küll ühiselt raha, aga ei oma raha. Üldkoosolek otsustab, kuidas küla teenitud raha kulutada. Mööda sõites tundus olevat industriaalühiskond - traktorid, torud. Väliselt ei midagi maalilist või mida maalilist saabki olla kõrbes asuvas tootmiskülas?
Nii puhta mõtteviisiga nad seal ka ei ole, et välismõjutustele sulgeda ühiskonda. Pigem reklaamplakat - tulge, vaadake, tooge raha! Võib olla olen ülekohtune?

Suurem osa teest läks Surnumere kõrvalt. Surnumerest pool kuulub Iisraelile ja teine pool Jordaaniale. Oleks võtnud Eestist viisa Jordaaniasse, siis oleks saanud teha põike Petra kindlusesse, aga selles piiripunktis viisasid ei jagatud. Viisa oleks saanud ainult Eilatist. Surnumere ääres on täiesti kena koht, kus saab tasuta vette minna ja duss on koha kaldal ning tasuline koht, kus saab ennast mudaga määrida. Minusugusele esteedile istus kindlasti paremini koht, kus muda polnud. Tühja sellest tervislikkusest. Palju rahvast, kära ja kogu vesi sogane. Lisaks olid dussid liiga üleval ja sinna kaotasin ka oma päevitusriided.

Jeruusalemma teele jääb veel Masada kindlus. Kindluses hukkus 72. aastal 1000 juuti viskudes kaljudelt alla, et mitte sattuda roomlaste kätte. Kindlusse saab minna köisraudteega või siis jalgsi, treppe mööda. Seda jalgsi teed kutsutakse mao teeks (The Snake Path). Ei suutnud internetist leida kui pikk, aga oli öeldud, et kõrguste vahe on 350m ja et seda mööda rongib 45 minutit.

Mõned pildid Masadast

Masadast infot
http://en.wikipedia.org/wiki/Masada