Eilat on ideaalne paik puhkuseks ja kuurortiks, aga Iisraeli kultuur ja ajalugu on põhja pool. Eilati temperatuur on vist alati oma 6-10 kraadi soojem kui Jeruusalemmas. Minu külaskäigu ajal oli küll nii, et kella 4-st muutus tuul lõikavaks ja enam polnud soe päevitada.
Eilatis hotellis ei suuda küll avastada erilist erinevust, kas oled Egiptuses, Türgis või Hispaania kuurortis. Võib olla ainult moment, kui üks hotellikülaline läks väheke sõprade poole ja sõjaväepolitsei korraldas ülekuulamise tema toanaabrile. Hinnad on vast oluliselt kallimad, tuntavalt kallimad. Õlle ostad hotellist umbes 60 krooni eest.
Eesti giidid hoiatasid küll, et juba ainuüksi telefoni vaataminegi võib Iisraelis pankrotti viia, aga tsiviliseeritul inimesel ei maksaks siiski kõne ebaviisakalt lõpetada, nagu mina seda tegin, vaid jäägem kultuurseks. Eks ju. Iisraelis kõne vastuvõtmine laks mulle maksma 10 krooni ja helistamine 30 krooni. Ja nad ümardavad minutiks.
Lennujaama tee jagab Eilati kaheks - turistide linnaosa, mere äär, ja linnaosa, kus elavad inimesed. Inimeste linnaosas on hinnad poole odavamad. Võib olla sügavamal sisemaal veel rohkem - väga kaugel ei käinud.
Sillad on lahtikäivad. Ei saanud aru, kas need avatakse tellimuse peale või iga päev mingil kindlal kellaajal.
Ajaloost ehk niipalju, et Eilatis on muuseum, kuhu me ei läinud, aga sisse vaadates tundus, et juttu oli nii II maailmasõjast kui ka Iisraeli iseseisvussõjast. Võib olla eksin.
Rannas oli monument Umm Rash-Rash , mis on püstitatud Lõuna-Iisraeli üle kontrolli saavutamise auks ja kujutab Iisraeli lipu tõstmist
Ranna promenaad on kena, kuni teda jätkub ja siis algab tühermaa. Või ehitused. Me ei kuulanud kohalikke ja võtsime ette 6 km jalutuskäigu observatooriumini. Tagasi tulime taksoga nagu ristiinimesed. Enamust teest ehitatakse, on inetu tööstusmaastik, kus pead autotee kõrval tolmus kõndima ning ranna serv on kinni. Vahepeal eksisime platsile, kust kena püssiga mees tuli meile teed juhatama. Teele jäid Delfiini riff - koht, kus saab delfiinidega ujuda, korallirand, üks kõige ilusamaks peetud randasid ja observatoorium - meie sihtpunkt.
Veealusesse Observatooriumi sai 89 kohalikuga. Sisaldas ka okeanaariumi, milleks nimetati liikuvate istekohtadega kino - vaatasid liigutavat filmi poisi ja ookeani suhetest ja vaatasid ookeani tooliga kaasa sõites ja õõtsudes. Oleks võinud veel 3D prillid ka olla. Nad võiksid sellele mõelda.
Juhin tähelepanu, et see kivi keskelt paremal põhjas on tegelikult kivikala.
Mina ja kalad
Selle lendamise attraktsiooni proovisin ma ka seal ära. Kui Eestis näeb selliseid kraanasid ehk ainult Õllesummeril, siis Eilatis on see pidevalt püsti ja odavam kui Eestis. Maksad 60 kohalikku ja kui huvi on, siis teise lennu saad poole hinnaga. Esimese lennu ajal ilmselt kontrollitakse, kas tervis peab vastu. Kui ellu jääb, on hagi ja arstiabi kulud juba maha lahutatud.
Rannas ujuvad vee all imeilusad uudishimulikud kalad. Ei pruugi trügita ilmtingimata tasulisse randa. Tasuta ranna ainus puudus on natuke viletsam põhi, aga kasutage neid riffidel kõndimise kingi.
Eilatis on salong, kus kalad teevad pediküüri. Paned oma harimata jalad basseini ja hulk väikseid kalu tormab su jalgade kallale süües neilt küljest surnud rakud.
No comments:
Post a Comment