Friday, April 2, 2010

Sinna ja tagasi ehk eestlane Iisraelis

Lennuinfos on kirjas, et Iisraeli minekuks tuleb vähemalt 3 tundi varem lennujaamas olla, sest tuleb võtta aega 2 turvakontrolli jaoks. Mida aga ei kirjutata, on see, et check-In avatakse täpselt 3 tundi varem (või oli mingi 10 min varem?), mis tähendab seda, et kui oled pisut varem seal ja seal on juba umbes 40 inimest 142 lennukikohast, kes saavad moodustada saba. Eestlaste lemmikmäng on endiselt sabade moodustamine ja seal seismine. Niisiis kui tuled pool tundi hiljem, siis pole hullu, sest viimased õigeaegsed pole veel check-in-ist läbi jõudnud ja õnnestub platseeruda saba lõppu. Pole ka hullu, kui jõuad 40 minutit hiljem, aga siis saad ilma sabata, mis on kaotus.
PS! Minu targad arvutused ei kehti siis, kui kõik tulevad 40 minutit hiljem, sest siis hakkab ka saba moodustuma 40 minutit hiljem.
Tavaturvakontrollist saab läbi ja vahetult enne lennukile minemist on teine kontroll, kus vedelikud ei oma tähtsust, aga metall endiselt.

Eesti Õhk on teinud nüüd vist jälle muudatuse ja lennureisil on mingi tasuta toitlustamine. Mõned meist olid vastavalt reklaamile ostnud sooja toidu kupongi (99EEK), mis tähendas seda, et need, kes olid selle ostnud, said küll sooja toidu, aga jäid ilma sokolaadist ja singi-juustu saiadest. Pisike diskrimineerimine - kui maksad, siis sokolaadi ei saa. Niisiis peaks enne välja selgitama, mis on soe toit ja mida jagatakse tasuta, enne kui kupongi ostma kiirustad.

Iisrael võttis vastus sooja ilmaga - õhtul kell 6 28 kraadi. Meie ootused, et Iisraeli lennuväljal toimub järjekordne puistamine, ei pidanud paika. Vastu võttis orkester, vein-datlid ja kole müts kirjaga - "Iisrael armastab sind".



Passi vaevu vaadati.

Eliatis on 2 lennujaama. Üks on linnas sees, teine veidi kaugemal. Meie olime selles kaugemas Ovda lennujaamas. Sõit Eilatisse võttis aega umbes tunnikese. Möödusime kõrbemaastikust ja valvepostidel olevatest püssidega meestest. Pildistada polnud eriti midagi.

Eestlased paistsid Iisraelis juba tuntud rahvas olevat, aga siiski mitte nii tuntud, et oleks keegi eesti keeles oleks kõnetanud. Küll püüti soome keelega ja vene keelega. Huvitav, kas tõesti kuuldub eesti keel vene keelele sarnasena? Üks inimene hakkas küll eesti keeles rääkima. "Tere," ütles ta. "Tere," ütlesin vastu ja sellega meie eestikeelne vestlus lõppes. Too naine oli pärit Eestist, küll venelane. Eesti keele oli unustanud ja hetkel elas Rootsis ja tundus väga usklik olevat. Küsis minult, et kas ma olen kristlane. Tuli meelde Poku ütlus, et teised rahvad ei saa aru meie usuleigusest ja nii ma vastasin jaatavalt. Mis liiki kristlane, oli küsimus. Oeh, nüüd oli ummikus. Jõudsin juba kahetseda, et ütlesin midagi usu kohta ja vastasin, et luterlane. Tegelikult ma ju ei valetanud. Või siis valetasin? Kristlase definitsioon on mulle arusaamatu.
Ette sattus veel üks soomlane, kes tundis keele järgi meis ära naaberrahva. Selle peale tervitasime iga kord, kui nägime ja nägime veel kaks korda. Kuidas saab Jerusalemm nii väike olla, et juhtumisi kohtad mitu korda?

Iisraeli muljetest kirjutan hiljem (loodetavasti kirjutan). Praegu alustan juba TAGASI osa.
Nagu tavaliselt paketireisil ikka oli tagasisõidu info raamatu viimasel leheküljel ja alatine teade, et 15 minutit varem peaks kohal olema. Bussid muidugi õigeaegselt ei jõudnud, aga siiski olime lennujaamas praktiliselt 3 tundi varem. Nüüd siis tegi sealne turvakontroll kõike seda, mida sissetulekul ei tehtud. Ei oskagi öelda, mis neil välismaalaste vastu on, aga kohati tundub, et nad teevad kõik, et Sa ennast liiga hästi ei tunneks. Või siis vastupidi. Iisraeli visiitkaardina antakse turistile ekstreemsed hetked kaasa, et oleks mida mäletada.Tunni (ja rohkema) pikkused sabad, kust võetakse inimesi letti täiesti arusaamatu reegli järgi. Mõnda kuulatakse pikalt üle, mõne puhul avatakse kott ja kasutatakse pommiotsijat. Selle viimasega üllatati minu pagasit. Niisiis koti pakkimisel tuleb arvestada, et võib olla peab ümberpakkima. Läbiotsijad on viisakad, aga uimased. Paar  inimest unustati oma lahtipakitud kotiga ootama ja kui nad ise poleks aktiivsust üles näidanud, siis nad ootaksid tänapäevani.
Kui lõpuks sisse oled jõudnud ja tahad rahustuseks õlut juua, siis 0,3 pudel maksab 60 krooni. Muide, turvakontrolli läheb Iisraelis vedelik ilusti läbi ja nad ei sunnigi loobuma. Kui on põhjust arvata, et tahad pärast turvakontrolli juua, siis parem oma joogid juba varem kaasa võtta.

No comments:

Post a Comment