29.06-30.06

Odessat päevavalges ei saanudki vaadata. Hommikul, mitte liiga vara, kraamisime asjad kokku ja teele. Odessa serval tõmbas tähelepanu tohutusuur kaubanduskeskus. Umbes nagu Viru Keskus, Solaris ja Ülemiste keskus kokku. Täiesti uus ja läikiv, tuntud kaubamärkide nimed särasid vastu. Turvad ajasid meid peaukse eest minema. Ju mootorratas polegi igas paigas privilegeeritud sõiduk. Poodi andis läbi käia, külastajaid oli vähe, inimtühjad koridorid ja säravad brändide letid. Toidukohtade hinnad nagu Eestis.
Leidsime mingi suure toidukaupade/tarbekaupade poe. Seal alles saime aimu Ukraina hindadest. Silme eest võttis kirjuks, kui sein oli viina täis - hind 17,9 grivnat (30krooni). Eks võib mõista soomlasi, kes käisid Eestis viina ostmas sel ajal, kui meile tundus 40krooni täiesti normaalsena.

Üleüldiselt tundus, et väga paljude kaupade hind oli Ukrainas oluliselt odavam. Mõtled küll, et kas mitte ainult kohalik kaup, aga näiteks Nivea päikesekaitse kreem oli 28grivnat, tuntumad hambapastad 4-5grivnat, maitseained 1-3grivnat. Meil peaks kaubanduskett kõvas kasumis olema.
Lisaks oli seal valmistoidu lett, kust lasid endale toitu laadida ja kaaluda. Söögikohas oli mikrolaineahjud. Väga hea ja odav söögikoht ja kui mitte minna ahneks, siis sai imeodavalt maitsva prae komplekteerida.
Kaubandus oli meie reisile tõkestuseks, sest kulutasime keskuses üsna palju aega ja andsime lubaduses tagasiteel uuesti läbi astuda.

Suund oli Krasnoperekopsk e. siis Krimmi algus. Teele jäid Mikolajev ja Kherson. Kuigi krediitkaardiga sai kütuse eest enamasti maksta, siis süsteem tundus väga ebaturvaline. Pidid loovutama oma kaardi ja dikteerima oma PIN koodi. Selle peale, et panna klaviatuur natuke pikema juhtme otsa, ilmselt ei tuldud. Lisaks, kuigi olid kinnitanud PIN-iga, siis pidid veel allkirja ka andma. Arvutiühendus kaardikeskusega oli enamikus kohtades väga aeglane.

Khersoni kõrvaltänavad olid väga korrast ära. Hiljem Krimmis me sellist pilti enam ei näinud.

Krasnoperekopskisse jõudmise ajaks oli meil kõigil juba tagumikumaitse suus vist. Öömaja otsimiseks valisime lihtsama variandi ja küsime kohalikelt. Väljapool Krasnoperekopskit teati rääkida, et linnas on hotell renoveeritud ja otsustasime seal öömaja vaadata.

Hotell oli üllatav. Väljas oli suur baar, kus mängis elav muusika. Ronisime uksest sisse ja nõudsime tuba. Tuba pakuti 290 grivna eest. Kuna eelmised kogemused ei olnud just meeldivad, siis igaks juhuks tahtsime numbri üle vaadata. Hotelliteenija lõõpis meid liftiga üles viies, et loomulikult on asjad hullud, vannituba pole ja voodi on nii kitsuke... küll ise näete.
Tuba oli suurim hotellituba, mida ma näinud olin. Tundus, et ruumiga ei hoitud kokku. Lai voodi, mitu kappi, diivan. Kõik see kulla ja karraga kaetud. Esimeses toas olid kollased toonid ja teised sinise/rohelisega. Hotelliteenija veel küsis, et kui värvid ei meeldi, siis võib ringi vahetada.

Ruumis suitsetamine oli keelatud, samas oli meie ruumis (rohelises, hoovipoolses toas) suur kinnine rõdu, sääsevõrguga. Vastastubades olid lahtised rõdud. Hoovipoolsetel tubadel oli samuti vannid, aga teistes massažiduššikabiinid. Vannitoas oli Dolce & Gabbana matt ja hommikumantel.

Pärast küll Kats ütles, et nende ruumis dušš ei töötanud korralikult. Aga vähemalt oli see uhiuus.

Õhtust sõime elava muusikaga baaris.

Toimus tõeline lõõgastumine ja magama saime alles kell 2. Mart üritas kontserti filmida, aga esimene filmimisekatsetus läks nurja.

Hommikul hakkas väljas kolin. Esimene mõte oli, et garaažidest lohistatakse midagi sellise kolinaga, aga siis, kui sähvatused hakkasid, sain aru, et äike. Mootorrattaga libeda teega eriti ei sõida ja sellepärast magasime rahulikult edasi. Sadu jäi küll üsna ruttu hõredaks, aga asfalt oli veel märg.

Niisiis minek tuli alles natuke enne keskpäeva. Seal üllatas meid üks eestikeelne kõnetus. Üks tüdruk pöördus puhtas eesti keeles meie poole. Selgus, et tegu oli Narva kooliekskursiooniga. Nad olid väikese mikrobussiga tagasiteel Jaltas ja teel toimus kokkupõrge suure veoautoga, mille rattad kiilusid kinni. Osad koolikaaslased olid toimetatud haiglasse.
Eesti lehtedest leidsin avarii kajastusi. http://www.postimees.ee/?id=282418
Käisime bussi juures ja tegime pilte sellest, mis bussist järgi jäi. Ütleme, et selle pildi järgi tundub ainult üks  vigastatu täiesti uskumatuna. Mootorratta ja veoki kokkupõrkel oleks ilmselt kõik ratturid surnud