Ukrainasse jõudmine polnud nii lihtne, et paned uue pealkirja ja oledki Ukrainas. Kaugel sellest. Piirijamad jätkusid. Valgevenelastel oli kõigil omaenda arvamus, mismoodi peaks vormistama bussi, veokit ja kahte mootorratast ja kui olime Ukrainas ning Mart tuli üsna kähku paberiga tagasi, siis reisikaaslane rõõmustas, et näe, normaalne. Tegelikult polnud midagi normaalset, vaid meid käsutati veoautode sabasse. Kõigile sekeldustele vaatamata saime 4 tunniga hakkama (või oli natuke rohkem?)
Valgevene ja Ukraina tollide vahel tegime metsapeatuse.
Esimene söögikoht Ukrainas oli vähem kui 100km Valgevene piirist asuv söögikoht, mis jäi paremale poole tee serva. Nime kahjuks ei mäleta, küll aga oli tähelepanuväärne see hartšo, mida seal pakuti. 40 krooni eest sai suure kausitäie suppi, mis peaasjalikult koosnes lihast. Sinna läksime ka tagasiteel, aga siiani ei tea selle koha nime. Hakkasin juba vaikselt uskuma motoreportereid, kes rääkisid, et kõik tualetid on augud.
Üllatus oli järgmises söögikohas, kus sees oli kujundus igati kaasaegne ja pott oli nagu pott Eestimaal.
Järgmise teele jääva koha maja välisilme oli küll klanitum, aga tualett oli eestlaste jaoks eksootika
Aga aitab ka peldikujuttudest
Tänu tollis passitud tundidele olime tõsiselt ajagraafikust maas. Plaan oli Odessasse jõuda, aga sinnani oli aega ja sel ajal kui meie tagaistmel norisesime, olid mehed koha leidnud. Meie Mardiga saime luksusnumbri, kus oli dušš ja WC sees. Teised ruumid selles majas nii luksuslikud polnud. Luksusnumber maksis eesti rahas umbes 500, tavaline maksis 400.
Hommikul oli äratus küll vara. Minu jaoks vähemalt. Tee viis Odessa poole.
Hotell oli juba välja valitud - kõige odavam, mis me leidsime. Nimi oli Zirka. Hind oli 260 grivnat 2 inimest ja tuba oli väike nagu lift - lai voodi, mis hädavaevu ruumi mahtus ja WC oli lükanduksega, kuna tavaline uks poleks kuidagi ruumi ära mahtunud. Poti taga oli dušš, mis ujutas kogu põranda üle. Aknaid numbril polnud, küll aga oli tsentraalne konditsioneer, mida ei saanud reguleerida ja nagu selgus, et öösel ikka läks liiga palavaks. Oled kuuma sahvrisse suletud. Magamiseks mitte just mugavaim variant.
Odessasse jõudes läksid mehed bussi ära viima, meie Katsiga läksime linna avastame. Zirka paiknes praktiliselt kesklinnas.
Esmamulje Odessast polnud just parim. Buss peatus just teele poetatud julga kõrval ning ilmselt see mõjutas kõvasti.
Mis oli üllatav, olid koerad. Kogu Odessa oli koerte poolt hõivatud. Tundus, et nad ei olnud kellegi omad, aga nad polnud ka hulkurid. Nad olid Odessa pärisperemehed. Laisalt lebas neid karjana igas suuruse ja värvitoonis. Kui neile liigset tähelepanu osutasid, tõusid nad jalgadele ja hakkasid väljakutsuvalt haukuma.
Restoranid polnud selles piirkonnas just odavad, aga arvestades sellega, et piirkord võrdus vaata et Rooma Pantheoni ümbrusega, siis polnud hind just ülemäärane. Arve tuli nelja peale vast mingi 480grivnat - supid, praed, salatid. Koguarve hinnaga võin ehk mööda panna, aga õlu maksis 18grivnat.
Grivnast saab EEK, kui seda umbes 1,6-ga läbi korrutada.
No comments:
Post a Comment