Tagasi Krimmist jõudsime 9-ndal. Reisist jäi meelde lõputu teelolek. Isegi unes kallutasin ennast mootorratta seljas. Teed peaksid olema riigi visiitkaart, aga miskipärast pole meie valitsus, ei riigi ega ka linna oma, saanud aru teede tähtsusest. Valitsus võiks Krimmis õppimas käia ja Savisaar võiks Lukašenkalt õppust võtta. See, et Lätis teed veel viletsamad on, ei tundu hea vabandusena. Inimesed suudavad Ukrainas ja Valgevenes korralikke kolmerealisi maanteid ehitada. Bahtšõsarais rääkis üks ukraina härrasmees vaadates meie mootorratast ja sellel lehvivat väikest Eesti lippu: "Jaa, Eesti on nüüd Euroliidus, aga väga hästi nad ei ela". Eesti ei pruugiks nii väga oma nina tõsta, vaid väike enesekriitika ja -iroonia tuleks kasuks. Ühes bensujaamas krediitkaardi jamade peale ütles sealne töömees: "Mis te ikka imestate?! Te tulite lollidemaale." Enne, kui selle teadmiseks võtame, tuleks muinasjuttu meelde tuletada. Buratino mattis Lollidemaale terve varanduse. Nii ka meie. Odav õlu on hea asi, aga kui seda sellistes kogustes juua, siis kulub selle peale väike varandus. Vast tasuks meie ärimeestel masu ajal hoopis hinna langetamisega käivet teha?! Eestlased on ikka väga vähe veel hinnatundlikud, kui nad tavalisest baarist, isegi mitte Vanalinnast, ostavad õlut neli korda kallimalt, kui seda poest saab.
Motoreporterite reklaamitud WC nimetusega auke põrandas nägime meiegi reisi ajal. Rohkem siiski korralikke tualette.
Tagasi Eestis vaatasime, et lõputu rannailm jätkub ja võtsime Mardiga ette nädalavahetuse jätkureisi Narva Jõesuusse. Eestimaa Riviera on koht, kus ma varem polnud käinud.
Kiiult läbi sõites sattusime vanade mootorrataste näitusele ja paraadile. Mõned pildid.
Narva-Jõesuu idee oli pärit Mardilt. Mina kartsin sõidu olevat väga pika ja pakkusin hoopis Haapsalu kanti, aga nagu alati jäi Mardi arvamus peale. Asi, mida ma muidugi ei kahetse, sest Narva-Jõesuu rand oli uskumatult ilus ja pikk. Tagasi mõeldes reisile - näotu oleks, kui meie liivane rand ehitataks promenaadi ja kohvikuid ja uhkeid butiike täis. Endisele Nõukogudemaale minnes võin küll olla meeldivalt üllatunud, et Jalta näeb välja peaaegu nagu Nizza või mingi teine tuntud kuurort, aga kui mõnda aega oled viibinud, siis hakkab tunduma, et kõik rannad ei pea olema turismikuurortid. Kui Musta mere rannikul on kõikjal kivid. Erandiks on Jevpatooria, aga ka seal on vette sisseminekul kaldal ja põhjas üsna teravad kivid. Lisaks oli laine tugev. Jalta promenaadi kõrval ujusid inimesed, aga mina sinna vette minna ei tahtnud. Tundus liiga räpane.
Narva-Jõesuu seevastu on puhta vee, valge liivaga. Aeglaselt läheb vesi sügavamaks.
Narva-Jõesuu on 5000km Euroopa rannikuala kirdepoolne lõpp.
http://en.wikipedia.org/wiki/European_walking_route_E9
Pilte ma seal küll ei teinud, aga internetist võib neid leida hulganisti.
Rannapilt: http://tourism.narva.ee/upload/Narva-Joesuu%20rand.JPG
Minu külastuse ajal oli seal küll oluliselt vähem külalisi, kui pildil näha võib
Narva-Jõesuus peatusime hotellis "Liivarand". Tuba oli 5-ndal korrusel, ilusti värskelt remonditud ja maksis kõigest 700 krooni. Alguses ehmatas meid küll administaator võttes toa eest ainult 500, aga hiljem vabandas eksituse pärast. Konditsioneeri seal polnud (huvitav, kui paljudes Eestimaa hotellides üldse on?), aga liiga palavaks ei läinud ja rõduuksest tuli veel jahedamat õhku.
Paraku tundub, et see oli lihtsalt õnnelik juhus, et sellise hinnaga selle toa saime. Mart käis seal eile uuesti vaatamas ja pakuti talle mingit täielikku juustu (tema sõnad). Kui ta küsis oma endist ruumi, siis selgus, et see maksab üle tuhande. Eestimaa on oma Priit Pärna "Tagurpidi-Antsla" kultuses ikka hulluks läinud. Nädalavahetusel, kui külalisi on palju, tehakse allahindlusi. Nädala keskel tõstetakse hindasid. Eks ta ole!
Kõik, mis me toa pealt kokku hoidsime, valasime baaris õllega alla. Eks Mart hakkab ka vähehaaval leppima, et õllehinnad pole need, mis olid Ukrainas. Kuigi ta alguses, näpp püsti, pidas loenguid.
Hommikul oli Mart väsinud. Mina käisin kella 10 ajal ujumas ja nautisin täiega peaaegu inimtühja randa ning mõnusat tuult. Seda pole ma pärast Tallinnasse tagasijõudmist õuest enam leidnud. Ainult konditsioneeri all valitseb jahedus.
Narva-Jõesuu majad on ehitatud praktiliselt randa, aga nii, et lai rannariba jääb inimestele vabaks. Samas on olemas igal majal omaenda liivarand, kuhu tagaväravast astuda. Krundid on üllatavalt suured.
Käisime ka Narvas ära. Piiritsooni oli laiendatud nii palju, et valmistas peadmurdmist, kuidas see mootorratturite kokkutulek seal välja nägema hakkab. Teedel, kus varem toimus paraad, olid kirjad: "Ainult piirivalve lubadega".
Narvast tagasi sõitsime läbi Narva-Jõesuu. Järgmine sihtpunkt oli Sillamäe. Sillamäel on tõeliselt elitaarse välimusega rajoon, kus on uhked ja ühtses stiilis Stalini aegsed majad. Pole neid kusagil mujal näinud sellise ühtse ansamblina ja nii heas korras.
Sillamäel käisin ka vees.
Mart ütles, et Toila on Igor Severjanini kodulinn. Ma pole vene luule asjatundja, aga Severjanini nime olin minagi kuulnud ilma teadmata, et ta üldse Eestis elas. Üllatav on see, et vikipeedias polnud lehte Severjanini kohta. Eestlased on unustanud oma seosed selle tuntud luuletajaga. Küll aga mainitakse teda Toila gümnaasiumi lehel. Leht ise on kummaline - täiesti tõsiste kultuurilooliste kirjandite kõrval on "Ema süda" viisil lauldav "Laul Toilast ehk haisev Kalarand"
http://toila.edu.ee/kool/index.php?kodulugu=laul
Viimase kohad, mida enne Tallinnasse jõudmist oli vaja üle vaadata, olid kõigi ristsõnade lemmik Aa rand, Valaste juga mis oli ainult nireke ja Jägala juga - traditsiooniliselt suvine supluskoht.
Kokkuvõttes olen leppinud Eestimaaga. Eks ma reisilt tagasi tulles mõtlesin, et Krimmi meil pole, teed on viletsad. Praegu leian, et meil on soojamaa kuurorti rannailm, Eestimaa on ilus ja omanäoline ja nad isegi ehitavaid teid. Narva kanti ehitatakse mingit üsna keerulist viadukti. Tartu väljasõit on ära songitud ja Peterburi maanteed ehitatakse. Loodetavasti siis kiirteeks. Lootus sureb viimasena.
Täna reisist kirjutada ei viitsi. Loodetavasti see veel ei hakka ununema. Kohanimed ja sündmuste järjekord juba tundub udune.
No comments:
Post a Comment