Maksja peab omama krediitkaarti ja autojuhilube. Juhul, kui krediitkaart on temal ja juhiload kaaslasel, siis läheb asi kalliks maksma.
Äratus oli väga vara, sest lennuk pidi väljuma 6:15. Pisike hirm oli Mardi pärast ja seda hoolimata sellest, et mina olen see ebapraktiline pool. Lisaks olen ma ka see, kes suudab alati muretseda ja Mardiga koos tunnen ennast miskipärast nagu lapsehoidja. Põhjuseta? Päriselt ei usu, aga ju ta on minu elu õppetund, kuidas endast kasvatada muretut inimest.
Igal juhul jõudsime lennukile. Milaanos, kui tundus, et oleme õnnelikult sihtpunktis, algasid jamad. Kõigepealt selgus, et peame maksma teise juhi lisatasu. Seda hoolimata sellest, et mul polnud mingit plaani rooli istuda. See teise juhi lisatasu tundub mulle imelik. Peaks ju olema ohutum, kui tagavarajuht on võtta, kui midagi juhtub, aga autorendifirmad nii ei mõtle. Eriti Hertz. Tellimust tühistada ei õnnestunud või õigemini oleks õnnestunud, aga päris suurte trahvisummadega. Leppisime siis pärast tunni aja pikkust kauplemist ja saime sama hinnaga diiselauto. Fiat Punto, mis teiste autode kõrval tundus isegi päris suurena.
Teelõigu Milaanost Cannes'i mõtlesime sõita kiirteed kasutamata. Seadsime vahepeatuseks Asti ja ütlesime navigeerimisseadmele, et ta ei kasutaks maksulisi teid. Navigeerimisseade oli Garmini viimane mudel. Vigases eesti keeles suhtlev, pikkade juhtmetega ja omapäi väljalülitav vidin muutus meie tõeliseks lemmikloomaks. Stiilinäide: "sõida ringile ja välju teine teele, teine mahasõit". Seadme komme ennast kriitilisel momendil välja lülitada põhjustas eksimist ja hiljem ilmnes ka tema komme meie kulul halba nalja visata. Ühes vahepeatuspunktis ütles Mardi närv üles. Ta sõitis kõrvalteele ja rebis seadmest mälukaardi välja. Seda poleks ta vast pidanud tegema, sest imeõhukene kaart kukkus näppude vahelt auto põrandale ja lahustus seal. Ma ei valeta - ta tõesti lahustus, sest ka kõige hoolikamad otsingud ei toonud seda hiljem nähtavale.
Ilm oli imeilus. Milaanos kella 12 paiku välja sõites oli 23 kraadi ja muutus palavamaks. Tõsi küll - kui me Prantsusmaa piiri lähedal kõrgemale ronisime, siis saime näha lundki.
Mägesid oli igal pool. Mart üritas mulle torisedes selgeks teha, kui palju on ümbrus parem Norrast ja seda, et minu Norra-vaimustus on täiesti ilmaasjata. Mina üritasin Norrat kaitsta, samal ajal imetleda ümbrust ning mitte väriseda, kui väike auto kummide vilisedes mäest üles kruttis. Kõike korraga ei õnnestunud mul väga effektiivselt teha. Kinnitan, et väited naiste multitaskingust on liialdatud.
Aga vaatepilti muidugi oli.
Seda tunnet, mis oli mägedes üles kruttides, olin varemgi samalaadses olukorras tundnud. Igal pool on mäed. Tundub, et tee ei lõpe ja jääbki lõpmatuseni üles-alla kruttima. Imeilusad vaated ja hirm, et kurvi tagant tuleb buss. Nii kitsal teel tundub see tõeline probleem, aga neile mägede poegadele tundub olevat sedalaadne juhtimine köki-möki. Mart, kes on kui rooli sündinud, ütleb seal sõidu kohta, et närv puhkab ümbruses, kus kõik inimesed oskavad autot juhtida. Pole rooli lastud vasikaid. Võib olla looduslik valik ja nad kõik on välja surnud.
Üleüldse tundub minu virisemine raskete teeolude üle ülepakutuna, sest mina olin kõigest reisija ja töö tegi Mart. Samas muidugi pidev pinge ja käiguvahetus mõjus pika sõidu peale kurnavalt ning kui hämardus, siis läksime kiirteele. Esialgu tundus mulle kiirtee kihutamine harjumatuna. Minu auto on ikka suurem ja Puntoga tundusid kiirused eriti jubedad. Aja jooksul harjusin sellega ja 150 polnud enam kiirus, mille puhul hammastega istme küljes rippuda.
Cannes'isse jõudsime kaheksa paiku. Sooja oli ikka veel 20 kraadi. Niisiis tõeline suvi. Hotell "Villa Tosca" paiknes südalinnas. Pole just prantsusepärane nimi või mis? Hind oli talutav - 60EUR'i. Lift, kuhu oleks pidanud mahtuma 3 inimest, mahutas hädavaevu meid kahte tohutu pagasiga. Hotellitoas oli Villeroy ja Boch'i valamu ning sümpaatne aken vaatega linnale.
Väsimusel oli oma mõju. Jalutasime veel enne südaööd natuke sadamas, vaatasime uhkeid laevu ning sellega meie esimene päev lõppes.
No comments:
Post a Comment