7.päev - 30.oktoober. Reede.

Veneetsia päev ja esimene sügispäev. Kui eelmised päevad oli soojemat sorti Eestimaa suvi, siis sel päeval lubas ainult 16 kraadi.
Buss, millega läksime, väljus kell 10 ja tagasitulekuks valisin esimese võimaliku aja - 20:30. Näpunäidetega varustatult teadsime juba, et peame kõigepealt ostma 12 tunni transpordikaardi, mis maksis 16 EUR'i. Veneetsiast on nii palju kirjutatud, et ilmselt ei suuda ma midagi uut lisada. Lisaks sai San Marinos minu pildikasti aku praktiliselt tühjaks ja töötas ainult staatilise elektri abil.
Paar illustreerivat pilti.

Kui ma ütlesin Luccas, et tänavad on kitsad, siis polnud ma näinud Veneetsiat. Veneetsias ei pea muidugi autod tänavatel sõitma, aga paksemat sorti mees ei mahuks Veneetsia tänavatel käima.
Veneetsias olid pesukuivatuseks nöörid, mis jooksid aknast aknani. Raske oli kujutleda, et lähed naabermaja elaniku üle ja palud, et ka me ei võiks jagada pesunööri. Muidugi kui seal kõik sugulased pole. Pesunöörid jooksid rullikuga kahel siini - ühte nööri tõmmates lükkad teist nööri kaugemale. Kahel perel, kes nööri jagavad, võib pesu küll vahetusse minna.
Veneetsia on nii väike, et selle põhiosa käiks jalgsi mõne tunniga läbi. Ei pea kogu aeg busse kasutamagi. Jalgsi liigub kiiremini kui veebuss mööda Suurt Kanalit. Samas majanumbrid on neljakohalised. Kes selle süsteemi välja mõtles ja miks, on selgusetu. Vast tahtis keegi kunagi kõik majad ära nummerdada - tänavanimed tulid hiljem.
Veneetsiasse mahub hulga ilusaid kirikuid ja sünagooge.
Mart märkas, et seinaääred olid paate täis. Kusjuures oli täiesti arusaamatu, kuidas need paadid kohtadele olid saanud. Ei paadisildu, treppe. Kinnitaja pidi kas ujudes lahkuma või kasutama teist transporti.

San Marco Basilicas käisime sees. Pildistamine oli seal keelatud, aga samas... internetis on väga head leheküljed. Ka 3D panoraamvaadetega. Nautige!
http://www.basilicasanmarco.it/eng/index.bsm
Basiilika seinte marmorplaatide hajuv muster moodustas seinadel rombe. Huvitav, kuidas see saavutatud oli? Otsiti marmorplaatide hulgas sarnase mustriga plaadid ja pandi kokku?  Tulemus oli igal juhul väga sümmeeriline. Kivid põrandasse laotud 3D mosaiikideks. Ilmselt ehitajatel oli aega tulemust viimistleda.

Üks segadusse ajav asi oli. Liini lõpp-peatus oli Lido. Lido peaks olema liivarannaga saar Veneetsias. Kui me Lidos maale astusime, siis avastasime, et seal sõidavad autod. Mingil momendil arvasin, et olen segi ajanud ja mandril on mingi koht nimega Lido (ongi tegelikult). Samas kõik internetiotsingud näitavad, et buss 1 sõidab VENICE LIDO ja see on koht saarel. Ka hotellide piltidel on näha autod.
Ja siit tuleb miljoni dollari küsimus - kuidas tulevad saarele autod? Kui te selle miljoni saate, siis võite mulle anda. Otsin seda juba mõnda aega taga.

Murano oli täielik agraarmaa. Kapsa-kaalika kasvatus. Asi, mida poleks oodanud Veneetsia saarekeselt leida. Põhiäri on seal küll klaasitööstus, aga ka põllumajandus on au sees.
Mööda kihutas mootorpaat, vööris paadikattel seisis täiusliku tasakaalutunnetusega koer. Spetsiaalselt Veneetsia jaoks aretatud tõug, kes ei saa loksumisest pohmelli.

Lõpuringi tegime aeglase liiniga, aga siiski jõudsime tagasi liiga vara ja pidime veel hotellibussi ootama.

Veneetsia on Veneetsia. Et teada saada, kas ta mulle meeldis, peaks vist mälestustel natuke settida laskma. Momendil tagasi ei kisu ja seal elada ei taha, aga ilmselt on koht, mida peab seda nägema, et teada, kui erinev ta ikka on.