Keskhommikuses valguses oli hea rõdult ümbrust vaadata. Vasakpoolne mäekülg oli valgusega üle kallatud, meie aken vist oli põhja poole, sest sinna valgus ei ulatunud. Hotell oli täiesti vaikne - peale meie polnud seal ainsatki külalist. Samuti polnud teede müra. Balestrino linnake oli ikka täiesti välja surnud. Mõtleks, et tööpäeva hommikul peaks olema autode käimalükkamist, et kaugemale tööle sõita. Kus nad üldse töötasid, või oli enamik maju mahajäetud?
Hotell "Ca'De Berna" on pildil see roosa. All on näha bassein ja lamamistoolid.
.JPG)
Hommikust sõime restoranis "Pastorino". Seal oli meie eilne vastuvõtja ja paar meesterahvast. Ikka mingi elu oli olemas. Maksime oma hotelliarvet. Hotelliomanik keerutas käes meie ID-kaarti ja küsis riigi järgi. Estonian. Naisterahva nägu läks särama. "Te olete esimesed eestlased siin. Ka lätlasi ja leedukaid pole käinud. Küll aga ukrainlasi ja väga erinevaid rahvuseid".
Küsisin, kas ka hooajal oli vähe külalisi. Tundub ikka, et hooaeg on hooaeg. Nii väikesesse hotelli vast masu nii tugevalt ei jõua, sest tundus, et ainus hotell selles linnas. Linnast välja sõites pildistasime sealseid üsna eraldatud elamisi. Mahajäetud miljonivaatega elamised.
.JPG)
Tahtsime vaatama minna Toirano koopaid, mis oleks pidanud olema 10 km raadiuses, aga navigeerimisseade vedas jälle alt. Suund läks mere poole, aga kui 20 km pärast polnud veel mingit märki sihtkohani jõudmisest, siis mõistsime, et ta juhib meid vist mingisse teise samanimelisse sihtkohta ja sisestasime Genova aadressi. Koobastest on natuke kahju.
Genova algas suurte sadamate ja hiigelsuurte jahtlaevadega.
.JPG)
Genovas oli veel üks vana laev, mida läksime vaatama.
.JPG)
Uskusin ekslikult, et selle laeva vanuse ja ajaloo kohta on palju kirjutatud, aga google otsing ei andnudki nii lihtsalt tulemusi. Ei olnud sellest wikipedias ega vikipeedias. Järsku polegi vana, vaid hoopis uuel ajal rekonstrueeritud vanade piltide järgi?
Pilte leiab küll internetist, aga mitte ajalugu.
Genova linn oli suurte tumedate majadega. Mitte värvirõõmus, nagu enamik sadamalinnu. Majad olid uhkete ornamentidega ja selgelt vanad. Kuna tööpäeval oli liiklus tihe, oli sõit pisut tüütu.
Jätkasime sõitu mööda randa, põigates vahepeal sisse erinevatesse sadamalinnakestesse ja sadamatesse. Väikese ringi tegi Portofinosse sissepõige, mida iseloomustati pärlina, tõeliselt kauni sadamalinnana. Pisuke pettumus vast oli, et ta ei tundunud ümberkaudsest erinevat. Siiski tee sinna oli kirjeldamatult ilus. Pankrannik ja vaated. Paljudes kohtades polnud vaateplatvorme ning võimalust pildistada. Samas oli ka liiga hämaraks läinud ja pildid ei tulnud suuremad asjad välja. Inimese silm on ikka palju võimekam kui fotoaparaat... No või siis seebikarp viletsa fotograafi käes.
Teel tegime väikese einepausi. Ei ole maininud veel, et enamasti täiendasime oma toiduvarusid Lidl ketis. Sealne odavmüügi kett. Kuigi ka tavamarketi toiduained olid odavamad, siis seal oli eriline ostuparadiis. Ehkki vast kõiki kaupu polnud saada. Meie tavapärane toitumine oli tomati-mozzarellasalat basiiliku ja oliiviõliga. Tuunikala, toorsuitsusink.
Tagasisõites oli selgelt hämar. Mart tegi tähelepaneku, et teda üllatab kalameeste hiline merelt tulek. Kaldal ootasid kalakastid täitmist ja paistis, et inimesed tulid kalapaatidele vastu, et värsket kala saada
Tirreniasse jõudsime pimedas. Vastuvõtulauas oli kena tume pikajuukseline mees must lint ümber käe. Miks must lint ümber käe?
Hilisõhtul tegime veel reisi Pisasse, et vaadata torni pimedas. Meie armas naviseade juhatas meid jälle tihnikusse. Mingil momendil käskis suurelt teelt vasakule pöörata, siis veel vasakule, siis paremale.... paremal oli lage põld... no tore. Pöörasime otsa ringi. Meie juht ütles mõistlikult "ümberarvutus" ja edasi juhtis ilmselt oma vasaku ajupoolkeraga. Või kumb pool see ratsionaalsem oligi?
Pisa torn ja ka mõlemad teised 2 hoonet olid tänu valgele värvile pimedas selgelt eristuvad. Muruplatsid olid valgustatud.
No comments:
Post a Comment