Täna käisime kinos filmi Herman Simmist vaatamas. Minu jaoks ei saa tegelikult olla ükski eestlasega juhtunud asi tõeline spioonikas. Kuidagi ei sobi minu arvamusega eestlasest ja tõepoolest.. pigem film ühest flegmast, kes põnevuse saamiseks pildistas ilma igasuguse riskita pabereid. 007 päris kaugel. Eestlasele sobib iroonia nagu filmis "Disko ja tuumasõda". Aga kaldusin jälle jutust kõrvale.
Kirjelduse põhjal kujutasin ette, et peategelase suhtes tekib mingi sümpaatia. Ikkagi põnev ja keeruline isiksus ning tegeleb ohtlike asjadega. Pigem tekkis väike ärritus, et mida ta õieti taotles. Raha nagu polnud peamine, arvestades summade väiksust. Mingi väike kättemaks?
Lugu ise polnud minu meelest sugugi lõpuni uuritud. See Tuneesias käimine, mida naine väidab, et polnud ja kaitsepolitsei ütleb, et oli. Kuidas saab selliseid asju lihtsalt usu põhjal otsustada? Kas tõesti mingeid dokumente pole - käis või ei käinud? Sidemehe kadumine. Ja loomulikult sidemehe veider valenimi, mis on tõeline müsteerium.
No comments:
Post a Comment