Kondikava revolutsioonile New Yorgis

Autor Alain Robbe-Grillet.
Pole ammu lugenud ühtegi saatesõna läbi lugenud pingelisemalt kui raamatut ennast. Ilmselt hirmutas tunne, et ma olen nii rumal, et ei mõista. Elitaarne on keerulisest raamatust aru saada ja lootsin, et ehk saatesõna selgitab lahti, mida ma siis lugesin. Tegu on niisiis nn. "uue romaaniga". Nii "uus", et lausa hipiajastust pärit.

Vabas vormis ümberjutustus:
..Laura piilus aknast välja ja tänavalaterna valguses oli näha musta kaabuga meest. Laura teadis, et teda jälitati ning tal oli keelatud aknast välja vaadata ning elumärke anda. Seepärast varjus ta kähku, kriimustades kogemata akent. Akent mõranes ja teravad kriimud jooksid päikse kujutisena igas suunas. Ukse tagant kostsid sammud ja Laura varjus kohkunult. Tal oli keelatud kodust lahkuda, paraku varaküpsena teadis ta, kuidas on võimalik suletud uksest välja saada. Selleks tuli tellida ainult lukusepp, kellel klientide puudust polnud. Üsna tavaline oli, et klient ei osanud vähimalgi määral kirjeldada võtit ja nii üritas lukusepp haakida mõnd oma võtmetest. Et paremini aru saada, piilus ta lukuaugust sisse ja vaatepilt täitis ta hämmeldusega. Põrandal lamas kinniseotult sensuaalne punapäine naine, silmad hirmust pärani. Tal olid jalas ainult mustad sukad, kõrge ülemine äär palistatud roosa pitsiga. Kõrvalseisev hallipäine mees täitis süstalt labipaistva vedelikuga, valmistudes naisele midagi uimastavat manustama. Laual oli roheline kleit ja sellele oli pillatud triikraud ning käärid, mis olid avatud V-tähe kujuliselt. Stseen oli raamatukaanel, mille Laura oli surunud lukuaugu ette, saades inspiratsiooni kriminaalromaanist. Punapäise naise nimi oli JR ja tegelikult kuulus ta organisatsiooni. JR oli saadetud välja ühe kuulutuse peale, kus üksikisa otsis öiseks ajaks lapsevalvesse kena välimusega kuulekat naist. Sellise kuulutusega otsitakse tavaliselt sekspartnerit ja nii saadetigi JR, kellel oli kogemusi intiimteenuste osutamisega. Suur aga oli tema üllatus, kui ukse avas tüdruk, kes tutvustas ennast Laurana. Tegu oli ninatarga 13 aastasega, kes armastas salatseda ja oli pidevalt ärevil. Kõrvalttoast hakkasid kostma oiged. Tüdruk paistis nendest veel rohkem ärevusse sattuvat. Hiljem tuli välja, et need tulid grammofonilt. Laura ütles, et lint on kogu aeg mänginud. Aga seal on päris pikalt vaikimist ja sellepärast JR seda tuppa astudes ei kuulnud...

Võib olla oli lugu ka täiesti teisiti, sest uues romaanis pole tähtsust ei ajal, tegelaste rollidel ega ka mitte sündmuste järgnemise loogikal. Vist tegin ma ka ümberjutustamisega vea, sest pole kirjanik ja ainus, mis neoromaani puhul loeb, on emotsioon ja alateadvusesse jõudev sõnum.
Ilmselt see sõnum sinna alateadvusesse mingit liiki hüpnoosina jõudis, sest raamatut oli üsna raske käest panna. Kõik pildid olid detailselt välja joonistatud, aga mitte igavad nagu Balzacil, vaid tõetruud. See vast pole päris õige sõna. Ütleme, lavastuslikud. Nagu mingi erootiline painajalik unenägu, mis kordub variatsioonidega.

Saatesõnas on kirjutatud (tsiteerin): Selle asemel, et öelda "mägi on suur", ütleb kirjanik selle kohta "majesteetlik"; selle asemel et iseloomustada päikest sõnaga "palav", kasutab kirjanik sõna "halastamatu", (...) mäe kõrgus omandab siin moraalse väärtuse, päikese soojusest saab tahte väljendus.

Vast aitab ka. Armastan rääkida teemadel, millest ma midagi ei taipa. Veel parem, kui suudan inimestele selgeks teha teemad, millest ma ise midagi ei taipa. Kellel huvi on, lugege kindlasti.

Lisamärkus: tegin veel vaikse otsingu selle kohta, et kes on söandanud veel sellest raamatust rääkida ja eesti keeles leidsin ainult paar vaikset märkust teema kohta. Ei ühtegi kirja, et tegu on suure jamaga või lahtiseletust, millest see raamat räägib. Täna enam inglisekeelseid lehti ei viitsi sirvida.